Arstiteadus
Arst – amet kogu eluks
Tartu Ülikooli arstiteaduse õppekavale on oodatud õppima need, kes soovivad saada arstiks või teha teadustööd meditsiini vallas. Arstide 6-aastane õppekava annab aega otsustamiseks, millise meditsiinivaldkonnaga on eelkõige soov tegeleda.
See on üks väheseid akadeemilisi erialasid, mis annab lõpetajale ka elukutse – õppekava läbinu saab töötada arstina. Kuigi õpingud on pikad ja nõudlikud, on need huvitavad ja avavad uusi horisonte.
Õppetöö
Arstiteaduse õppekavale on iseloomulik laiapõhjalisus ja teaduspõhisus. Õppetöö on jaotatud pre-kliiniliseks ja kliiniliseks õppeks. Esimesel kolmel kursusel omandatud alusteadmised ja laborites kogutud oskused ja teadmised võimaldavad paremini mõista tervisega seotud probleeme, aitavad neid ennetada ja annavad võtme nende lahendamiseks. Juba esimesest kursusest alates on teoreetiline ja praktiline õppetöö tihedalt seotud – alusteadmistes omandatut saab kohe praktikas proovida. Kolm viimast aastat toimub õppurite kokkupuude patsientide ja haigustega. Kliinilise õppetöö toimumine Tartu Ülikooli Kliinikumis on aluseks arstiteadlase igapäevaelu tunnetamisel, patsiendi uurimise ja ravimise õppimisel ning tutvumisel Eesti kõrgeimal tasemel meditsiiniabiga. Praktikumides omandatakse esmane kogemus haiguste ennetus-, diagnostika- ja ravivõimalusteks.
Arstiõpe kestab kokku kuus aastat. Arstiõppe läbinu saab õppekava läbimise järgselt diplomi koos õigusega töötada üldarstina. Valdav enamus lõpetanuid jätkab siiski õpinguid eriarstiõppes.
Õppeaasta koosneb sügis- ja kevadsemestrist, mille lõpul toimub eksamisessioon arvestuste ja eksamite sooritamiseks. Erandiks on IV, V ja VI kursus. Nimetatud kursuste arstiüliõpilastel toimub õppetöö ainetsüklite kaupa. Iga tsükli lõpus toimub eksam või arvestus.
Arstiõppes kehtib kursusesüsteem. Kursusesüsteemi alusel õppides peab üliõpilane läbima õppeained õppekavas kehtestatud järjekorras, arvestades, et eksamid ja arvestused tuleb sooritada järgmise semestri alguseks. Kursusesüsteemi alusel õppides täidab üliõpilane semestri lõpuks õppekava järgi täitmisele kuuluva kohustusliku õppe mahust 100%.
Õppekavades esinevad ained jagunevad kohustuslikeks, valik- ja vabaaineteks. Täpne ainete jaotus on kirjas õppekavas.
Kohustuslikke aineid peavad õppima kõik üliõpilased ettenähtud mahus.
Valikaineid saab valida tunduvalt suurema kogumahuga õppekavas fikseeritud ainete hulgast. Valikainete õppimine annab üliõpilastele suurema iseseisvuse ning võimaluse tegeleda süvendatult teatud probleemidega vastavalt oma huvidele ja tulevikuplaanidele.
Valikainete mahu raames on võimalik keskenduda ka teadustööle ja kliinilisele praktikale. Üliõpilane, kes tegeleb teadustegevusega mõnes struktuuriüksuses, saab ainepunkte nn. teadusvalikainete kaudu, Ühe taolise valikaine mahuks on 6 EAP ja taolisi valikaineid saab võtta kokku 4 korda, kokku seega 24 EAP stuudiumi vältel. Sarnane kord on kliinilise praktikaga, kuid kliinilist praktikat saab sooritada vaid vanematel kursustel, kui õppetöö toimub juba kliinikutes. Oluline on rõhutada, et nii kliinilise praktika kui ka teaduse valikaineid ei saa läbida kõik üliõpilased, vaid väike osa. Täpsema informatsiooni saamiseks palun pöörduda eriala instituuti või kliinikusse.
Vabaained ei ole õppekavas täpsustatud, sest neid võib valida kõikide Tartu ülikoolis või mõnes muus ülikoolis õpetatavate ainete hulgast.
Stuudiumi lõpul toimub arstiteaduse ja hambaarstiteaduse erialadel lõpueksam, proviisori erialal uurimistöö kaitsmine ja lõpueksam. Nende edukas sooritamine annab õiguse jätkata õpinguid kutse- või kraadiõppes.