Keerthie Chulanga Dissanayake kaitseb doktoritööd „Preimplantation embryo-derived extracellular vesicles: potential as an embryo quality marker and their role during the embryo-maternal communication“

1. märtsil kell 15.00 kaitseb Dissanayake Rallage Keerthie Chulanga Dissanayake arstiteaduse erialal doktoritööd „Preimplantation embryo-derived extracellular vesicles: potential as an embryo quality marker and their role during the embryo-maternal communication“ („Varastest embrüotest pärit ekstratsellulaarsed vesiikulid: potentsiaal embrüokvaliteedi markeritena ja roll embrüo-emaka suhtluses“).

Juhendajad:
professor Alireza Fazeli, Tartu Ülikool
professor Ülle Jaakma, Eesti Maaülikool 
professor Andres Salumets, Tartu Ülikool
professor Sulev Kõks, Tartu Ülikool

Oponent: 
Richard Lea, Nottinghami Ülikool (Suurbritannia)

Kokkuvõte
Viljatus on globaalne rahvatervise probleem, mis mõjutab miljoneid inimesi. Abistav reproduktiivtehnoloogia, sealhulgas in vitro viljastamine, on aidanud mitmeid viljatuid inimesi. Küll on sellel metoodikal üheks kitsaskohaks implantatsiooni ebaõnnestumine isegi morfoloogiliselt parimate embrüotega. Seetõttu toimuvad jätkuvalt uuringud tuvastamaks paremaid meetodeid, mis hindavad embrüo kvaliteeti ja ennustavad siirdamise edukust, olles peamiselt embrüokasvusöötme baasil.

Rakuvälised ehk ekstratsellulaarsed vesiikulid (EV) on membraaniga ümbritsetud nanoosakesed, mida toodavad peaaegu kõik rakutüübid erinevates füsioloogilistes ja patoloogilistes konditsioonides. Nende kaudu toimub rakuvaheline suhtlus. Mitmed uuringud, eriti vähi korral, on uurinud EVde potentsiaali biomarkerina ja ravimkandursüsteemina.

Antud doktoritöö uuris implantatsiooni-eelse perioodi embrüost vabanenud EVde potentsiaali embrüokvaliteedi markerina ja embrüo-emaka suhtluse vahendajana. Katsed viidi läbi kasutades veise-embrüoid ja inimrakukultuuride põhiseid eksperimentaalmudeleid. Esimene uuring tõestas, et individuaalselt kasvatatud implantatsiooni-eelse perioodi veise-embrüod eritavad EVsid kasvusöötmesse ning nende kontsentratsiooni- ja suurusprofiil sõltub embrüo kvaliteedist ja arengustaadiumist. Järgnevalt katsetati munajuharakkudel implantatsiooni-eelse perioodi embrüost pärit EVde funktsionaalsust. Katse käigus selgus, et EVd kõrge kvaliteediga embrüotest muutsid munajuharakkude geeniekspressiooni, mida aga ei teinud halva kvaliteediga embrüote EVd. Suurenenud ekspressiooniga geenide hulgas olid mitmed interferoon-τ raja interferooni stimuleerivad geenid. Interferoon-τ peetakse mäletsejaliste tiinuse tuvastusmolekuliks. See leid viitab, et munajuha tunneb ära kvaliteetse embrüo. Viimaseks uuriti embrüo EVde funktsionaalsuse spetsiifilisust. Leiti, et endomeetrium reageerib vaid embrüo päritolu EVdele. Uuringute käigus tuvastati embrüost vabanenud EVde potentsiaal ja spetsiifilisus embrüokvaliteedi biomarkerina.

Kaitsmist on võimalik jälgida Teamsis.