Tartu Ülikooli doktoriõppekavad on sarnase ülesehitusega. Doktoriõppe maht on 240 EAP, millest doktoriõpingud moodustavad 60 EAP ning teadustöö 180 EAP. Doktoriõpingud koosnevad erialaainetest (36 EAP), üleülikoolilistest valikainetest (12 EAP) ja vabaainetest (12 EAP).
Doktorikraadi kaitsmise tingimuseks on vähemalt kolme teadusartikli avaldamine eelretsenseeritavas ajakirjas ning nende põhjal koostatud väitekirja avalik kaitsmine neuroteaduste õppekava ühisnõukogu ees.
Aine eesmärk on doktorandi esimese aasta töö tulemuste süstematiseerimine ja järgnevate aastate töö planeerimine. Koostöös juhendaja(te)ga arendatakse uuritavat probleemi: töötatakse läbi kirjandus, koostatakse uuringukavand. Samuti tehakse kokkuvõte esimese aasta uuringu tulemustest. Selle töö tulemused esitatakse esimese aasta lõpus enne atesteerimist kirjalikult ja suuliselt spetsiaalsel seminaril. Hinnatakse doktorandi esimese aasta töö edukust ning valmisolekut doktorantuuri jätkamiseks. Doktoriseminar I on kohustuslik kõikidele esimese aasta doktorantidele. Seminari edukas läbimine on formaalseks aluseks doktorantuuri edasiseks jätkamiseks ning omab olulist kaalu aasta töö atesteerimisel.
Aine arvestamise korraldus Kirjalik osa Kirjalikult esitatavad materjalid koosnevad järgmistest osadest: I (saadetakse Aavo Langile) (a) lühike kirjanduse ülevaade esitatava teadustöö tausta kohta (kirjanduse ülevaade, teema põhjendus, kuni 2500 sõna); (b) metoodika kirjeldus ja protokoll kõigi tehtud ning planeeritavate uuringute suhtes (kooskõlastatud juhendajaga), mis peab olema kirjutatud teemale vastavas formaadis (kuni 5000 sõna); (c) doktorantuuri detailne ajakava (2 lk), milles näidatakse ära doktoriõpingute ja teadustöö plaan aastate lõikes; (d) ettekande/aruande täielik kirjanduse loetelu; (e) juhendaja kinnitus uurimistöö finantseerituse kohta, mis võib olla sama dokumendi alaosa;
II (sisestatakse ÕISi) (f) Doktorant esitab atesteerimiskomisjonile vähemalt viis tööpäeva enne atesteerimise kuupäeva enda ja juhendaja(te) allkirja(de)ga kinnitatud individuaalplaani täitmise aruande ja individuaalplaanist lähtuva järgmise õppeaasta tegevuskava ning sisestab need õppeinfosüsteemi. Selle puhul on tegemist ülikooli ametliku vormiga.
Suuline osa Doktorant esitab oma töö teema põhiseisukohad õppeaine arvestuse suulises osas. Seminar toimub samaaegselt atesteerimiskoosolekuga. Ühel päeval esineb mitu doktoranti. Samale päevale püütakse koondada sarnase suunaga tööd. Doktorandi esinemisaeg on 15 minutit. Esinemine koosneb traditsioonilistest osadest: sissejuhatus koos teema vajalikkuse põhjendusega (viited varemtehtule jms); uuringute eesmärgid; uuringute plaan, meetodid, eraldi on vajalik välja tuua plaanitavad/kasutatud statistilised meetodid; tulemused (kui need on juba olemas). Doktorandi esinemisele järgneb diskussioon kestusega 15–30 minutit.
Juhendaja roll Juhendaja peab tagama, et doktorant valmistuks seminariks (kuigi esitatav materjal peab kajastama tõeselt ja adekvaatselt doktorandi enda tööd).
Komisjoni otsus Aine hindamine toimub atestatsioonikomisjoni poolt. Juhendaja peab andma doktorandile tagasiside tema töö osas.
Parema kasutuskogemuse tagamiseks kasutame küpsiseid. TÜ välisveeb ei töötle ega kogu isikuandmeid. Välisveeb kasutab FB Pixeli ja Google Analyticsi teenust. Loe lähemalt andmekaitsetingimustest.