Ivi Vaher kaitseb doktoritööd „The effects of acute sodium citrate supplementation on metabolism and 5000 m running performance in a trained young men“

6. novembril 2025 kell 14.00 kaitseb Ivi Vaher doktoritööd „The effects of acute sodium citrate supplementation on metabolism and 5000 m running performance in a trained young men“ („Naatriumtsitraadi akuutse manustamise mõju ainevahetusele ja sooritusvõimele 5000 m jooksus noortel treenitud meestel“).

Juhendaja:
professor Vahur Ööpik, Tartu Ülikool

Oponent:
professor Lars Mc Naughton, Edge Hilli Ülikool (Inglismaa)

Kokkuvõte
Kiire ATP lagundamise ja selle taastootmise kõrvalnäht glükolüütilise fosforüülimise käigus kõrge intensiivsusega kehalisel tööl on vesinikioonide kuhjumine ehk happelisuse tõus nii lihasrakkudes kui ka üldiselt organismi sisekeskkonnas. Happelisuse tõus on üks olulisi väsimuse kiire tekkimise ja süvenemise põhjusi. Üks võimalusi hapestumise pidurdamiseks ning seeläbi väsimuse leevendamiseks ja töövõime parandamiseks on organismi puhversüsteemide mahutavuse koormuse-eelne suurendamine. Juba 20. sajandi alguse uuringutest on teada, et keha puhversüsteemide mahutavust saab suurendada naatriumvesinikkarbonaadi või naatriumtsitraadiga. Kõnealuste ainete manustamine toidulisandina kutsub esile metaboolse alkaloosi, mis väljendub vere pH ja bikarbonaatioonide kontsentratsiooni tõusus. Peamiselt naatriumtsitraadil on ühtlasi täheldatud omadust suurendada veepeetust ja plasma mahtu, mis võib parandada vastupidavuslikku töövõimet.

Doktoritöö raames tehtud uuringute eesmärk oli hinnata naatriumtsitraadi manustamise mõju ainevahetusele ja sooritusvõimele 5000 m jooksus erinevates keskkonnatingimustes: mõõduka ja kõrge temperatuuriga laborikeskkonnas ning normaalse temperatuuriga välistaadionil simuleeritud võistlusolukorras. Uuringutes osales kokku 43 treenitud meesvastupidavussportlast, kellele naatriumtsitraati või platseebot manustati enne jooksu erinevates vormides (vesilahusena või kapslitesse pakendatuna). Kõigis kolmes uuringus järgiti randomiseeritud topeltpimeda ristuuringu kavandit.

Tulemused näitasid, et naatriumtsitraat võrreldes platseeboga parandas 5000 m jooksu aega statistiliselt usaldusväärsel määral ainult mõõduka temperatuuriga laborikeskkonnas. Kõrge temperatuuriga laborikeskkonnas ja normaalse temperatuuriga välistaadionil simuleeritud võistlusolukorras naatriumtsitraat sportlaste sooritusvõimet ei mõjutanud. Naatriumtsitraadi manustamine kutsus esile metaboolse alkaloosi, mis väljendus vere pH ja bikarbonaatioonide kontsentratsiooni tõusus ning mis soodustas laktaadi väljutamist töötavatest lihastest verre. Samuti suurendas naatriumtsitraadi manustamine veepeetust ja plasma mahtu enne jooksu, kuid jooksu ajal plasma mahu muutused naatriumtsitraadi ja platseebo kasutamise korral ei erinenud. Subjektiivse väsimuse ja kuuma tunnetuse ning südamelöögisageduse puhul naatriumtsitraadi manustamine võrreldes platseeboga erinevusi ei põhjustanud.

Kokkuvõttes järeldub uuringutest, et naatriumtsitraadi manustamine koguses 500 mg kehakaalu kilogrammi kohta enne 5000 m jooksu põhjustab veepeetust ja plasma mahu suurenemist stardi eel ning kutsub esile metaboolse alkaloosi, mis soodustab laktaadi väljutamist töötavatest lihastest jooksu ajal. Need muutused võivad parandada treenitud sportlaste sooritusvõimet mõõduka temperatuuriga hästi kontrollitud laborikeskkonnas, kuid ei ole piisavad sarnase positiivse efekti esilekutsumiseks kõrge temperatuuriga laboratoorsetes tingimustes või mõõduka temperatuuriga välistaadionil simuleeritud võistlusolukorras.