Jana Uhlinova kaitseb doktoritööd „Vascular calcification and its associations with obesity and bone mineral density in chronic kidney disease”

20. veebruaril 2026 kell 12 kaitseb Jana Uhlinova doktoritööd „Vascular calcification and its associations with obesity and bone mineral density in chronic kidney disease” („Vaskulaarne kaltsifitseerumine ja selle seosed adipoossuse ja luukoe mineraalse tihedusega kroonilise neeruhaiguse korral“).

Juhendajad:
nefroloogia professor Mai Rosenberg, Tartu Ülikool
sisehaiguste propedeutika professor Margus Lember, Tartu Ülikool

Oponent:
dotsent Kaj Peter Metsärinne, Turu Ülikoolihaigla (Soome).

Kokkuvõte:
Krooniline neeruhaigus (KNH) on progresseeruv haigus, mille peamiseks surmapõhjuseks on südame-veresoonkonna (SV) tüsistused. Rasvumine on ateroskleroosi ja sellele järgnevate SV tüsistuste traditsiooniline riskitegur nii üldpopulatsioonis kui ka KNH-ga patsientidel. Samas on aga avastatud nn „adipoossuse paradoks” KNH-ga dialüüsravil olevatel haigetel, kelle puhul omab ülekaal kaitsvat efekti ja on seotud parema elulemusega.

KNH-ga kaasneva luu- ja mineraalainete ainevahetushäire (LMH) tagajärjel tekib luukoe massi vähenemine. See toob kaasa kõrgenenud riski luumurdudeks, veresoonte seinte kaltsifitseerumiseks, jäigastumiseks ning veresoonkonna enneaegseks vananemiseks. Ekstraskeletaalsete kaltsifikaatide ja luukoe muutuste patofüsioloogia on omavahel tihedalt seotud, kuid luu-veresoonkonna telge ei ole piisavalt uuritud. Samuti on seoseid adipoossuse ja ekstraskeletaalse kaltsifitseerumise vahel KNH patsientidel kirjeldanud vaid mõned autorid ja tulemused on olnud vasturääkivad.

Uurimistöö üldiseks eesmärgiks oli selgitada välja seosed vaskulaarse kaltsifitseerumise (VK) ja kehakoostise vahel KNH patsientidel.

Uuringu põhikohort koosnes 168. järjestikusest KNH erinevate raskuskategooriate patsiendist. Töö käigus võrreldi VK-d adipoossetel ja mitteadipoossetel KNH patsientidel, uuriti seoseid VK ja LMH vahel, hinnati aordi kaltsifitseerumise ja perifeerse arteriaalse haiguse prognostilist rolli suremuse ja KV sündmuste puhul ning VK prognostilist väärtust adipoossetel ja mitteadipoossetel KNH patsientidel. Ekstraskeletaalse kaltsifitseerumise hindamiseks kasutati nimmepiirkonna külgprojektsiooniga röntgenülesvõtteid, ankle-brachial indeksit (ABI) ja ehhokardiograafiat. Luukoe tiheduse uurimiseks kasutati DEXA uuringut.

VK on kõige enam väljendunud adipoossetel, halvema neerufunktsiooniga haigetel. Adipoossus ei oma kaitsvat efekti VK-le KNH patsientidel. Käesoleva uurimistöö tulemused ei toeta „adipoossuse paradoksi” kogu rühmas ega erinevate KNH raskuskategooriaga alarühmades. VK ja luukoe mineraalse tiheduse vahel on pöördvõrdeline suhe. Väljendunud kõhuaordi kaltsifitseerumine on oluline suremuse ja SV tüsistuste prognostiline marker KNH patsientidel. Adipoossus ei oma kaitsvat efekti pikaajalisele prognoosile KNH patsientidel.