Kadri Klaos kaitseb doktoritööd „The thin-layer agar MDR/XDR-TB Colour Test: filling the gap in diagnosing tuberculosis from a laboratory perspective“

6. veebruaril 2026 kell 12 kaitseb Kadri Klaos doktoritööd „The thin-layer agar MDR/XDR-TB Colour Test: filling the gap in diagnosing tuberculosis from a laboratory perspective“ („Multiresistentse ja eriti resistentse tuberkuloosi diagnostika õhukesel agaril põhineva värvustestiga korvamaks seniseid puudujääke labori poolel“).

Juhendajad:
pulmonoloogia professor Alan Altraja, Tartu Ülikool
professor Francis Drobniewski, Imperial College London (Suurbritannia)

Oponent:
vanemteadur Sven Erik Sigfrid Hoffner, Karolinska Instituut (Rootsi)

Kokkuvõte:
Tuberkuloos (TB) on antibiootikumidega ravitav nakkushaigus, mida põhjustab väga aeglase kasvuga bakter Mycobacterium tuberculosis. TB levib vaid inimeselt inimesele ja põhjustab maailmas igal aastal 10 miljonit uut haigestumist ja 1,3 miljonit surma. Et TB põhjustatud suremust ja haigestumisi vähendada, tuleb haigus diagnoosida võimalikult kiiresti. Paranemiseks ja õige raviskeemi määramiseks on lisaks tuberkuloosibakteri tuvastamisele tarvis määrata ka bakteri ravimitundlikkus antibiootikumidele, sest TB ravi koosneb vähemalt neljast efektiivsest ravimist.

Doktoritöö autor hindas TB mikrobioloogiliseks diagnostikaks kasutatava MDR/XDR-TB värvustesti (Colour Test, CT) meetodi usaldusväärsust, korratavust ja objektiivsust, võrreldes Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud meetoditega nii TB diagnoosimisel kui ka ravimitundlikkuse hindamisel isoniasiidi, rifampitsiini ja levofloksatsiini suhtes. CT on laboris valmistatav külvitest, mille alus on tassile õhukeselt valatud värvusindikaatoriga segatud sööde. Õhuke agar võimaldab koloonia morfoloogiat mikroskoobiga läbi agari hinnata. Lisaks TB tuvastamisele (kasvavad bakterikolooniad värvuvad punaseks) võimaldab CT patsiendi materjalist samal ajal määrata ka ravimitundlikkust, sest tassil on neli sektorit, millest kolmes sisaldub vastav antibiootikum.

Uuringu käigus õnnestus CT meetod pärast sissejuhatavat koolitust võtta probleemideta kasutusse kahte mükobakterioloogia laborisse. Uuringu käigus valmistati, külvati ja hinnati kokku üle 1500 CT külvi. Tulemused näitasid, et CT meetod annab järjepidevalt usaldusväärseid tulemusi, sõltumata hindajast ja proovimaterjalist. CT suutis edukalt tuvastada uuringus leiduvad ravimresistentsed TB vormid. CT kasutamine uuringu prospektiivses faasis võimaldas ravimitundlikkust kiiremini määrata kui referentsmeetod.

Selgitamaks TB levikut Eestis võrreldi M. tuberculosis'e tüvede genoomis leiduvate korduvjärjestuste korduste mustreid. Leiti, et Eestis on identne korduvjärjestuse muster ehk omavahel on lähisuguluses ligi 70% bakteritüvedest. Eestis on TB leviku riskifaktorid muu hulgas ravimresistentsus, alkoholi kuritarvitamine, kinnipidamisasutuses viibimine ja HIV-infektsiooni olemasolu.