Kaire Sildver kaitseb doktoritööd „Operative deliveries in Estonia and Finland, 1992–2023“

Kokkuvõte:

Maailmas on keisrilõigete osakaal viimastel aastakümnetel pidevalt tõusnud, vaginaalse sünnituse osakaal aga vähenemas. Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) rõhutab, et keisrilõige on elupäästev operatsioon nii emale kui lapsele vaid juhul, kui selleks on selge meditsiiniline näidustus. Teine operatiivse sekkumise võimalus on operatiivne vaginaalne sünnitus. Kõigi operatiivsete sünnitustega kaasneb risk lühi-ja pikaajaliseteks tüsistusteks emale ja lapsele. WHO soovitab sünnitusabi järjepidevaks hindamiseks ja arendamiseks ülemaailmse standardina kasutada Robsoni klassifikatsioonisüsteemi. See võimaldab objektiivselt keisrilõigete osakaalu hinnata, jälgida ja võrrelda erinevates tervishoiuasutustes, riiklikult ja ülemaailmselt ning on kasutatav ka operatiivse vaginaalse sünnituse hindamiseks. Lisaks keisrilõigetele tuleb monitoorida operatiivsete vaginaalsete sünnituste osakaalu.

Eesti ja Soome on naaberriigid, kuid perinataalnäitajad on algselt olnud väga erinevad. Doktoritöö annab võimaluse võrrelda ja analüüsida operatiivsete sünnituste osakaalusid ning trende kolme aastakümne jooksul Eestis ja Soomes.

Keisrilõigete ja operatiivse vaginaalse sünnituste osakaal on uuringuperioodi jooksul kasvanud mõlemas riigis. Eesti ja Soome keisrilõigete osakaal on 2023. aasta seisuga sarnane maailma keskmise tasemega (21%). Paljudes teistes Euroopa riikides on keisrilõike osakaal aga märgatavalt suurem. Eesti sarnaneb Robsoni klassifikatsioonisüsteemi tulemuste alusel Põhjamaadega, sealhulgas Soomega. Soome operatiivse vaginaalse sünnituse osakaal on kogu uuringuperioodi jooksul olnud ligikaudu poole kõrgem kui Eestis. Vaakumsünnitusest on saanud ainus operatiivse vaginaalse sünnituse meetod mõlemas riigis nagu ka paljudes teistes Euroopa riikides. Uuringuperioodi lõpuks moodustasid operatiivsed sünnitused umbes veerandi kõigist sünnitustest nii Eestis kui ka Soomes.

Kaistmist saab jälgida ka Teamsis.