Kristina Isand kaitseb doktoritööd „Natural history of non-functioning pituitary microadenomas and venous thromboembolism in patients with pituitary adenomas and Cushing syndrome“

13. oktoobril 2025 kell 15.00 kaitseb Kristina Isand doktoritööd “Natural history of non-functioning pituitary microadenomas and venous thromboembolism in patients with pituitary adenomas and Cushing syndrome” („Mittefunktsioneerivate hüpofüüsi mikroadenoomide loomulik kulg ja venoosse trombemboolia esinemus hüpofüüsi adenoomi ja Cushingi sündroomiga patsientidel”).

Juhendajad:
professor Vallo Volke, Tartu Ülikool
professor John Andrew Hall Wass, Oxford Centre for Diabetes
Aparna Pal, Oxford Centre for Diabetes

Oponent:
kaasprofessor Sebastian J. C. M. M. Neggers, Erasmus University Medical Center Rotterdam (Holland)

Kokkuvõte
Hüpofüüsi ehk ajuripatsi adenoomid on sagedased ajuripatsi eessagara kasvajad, mille levimus üldpopulatsioonis on hinnanguliselt ligikaudu 10%. Need jagunevad funktsioneerivateks ja mittefunktsioneerivateks adenoomideks (NFPA-deks), millest viimased ei põhjusta hormonaalset hüpersekretsiooni, kuid võivad avalduda kompressioonisümptomite kaudu, näiteks peavalu, nägemisväljade häired või hüpopituitarism. Mikroadenoomid on sageli juhuleiud. NFPA-de loomuliku kulu osas on teadmised endiselt piiratud.

Cushingi haigus (CD) on haruldane, ent tõsine endokriinhaigus. CD-ga patsientidel on venoosse trombemboolia (VTE) tekkimise risk märkimisväärselt suurenenud – see võib ulatuda kuni kümnekordselt üle üldpopulatsiooni taseme. Seni seletamatul põhjusel püsib kõrgenenud risk isegi aastaid pärast haiguse remissiooni. Endiselt on ebaselge, kui suur on VTE risk erinevat tüüpi ajuripatsikasvajate lõikes ning millised patsiendigrupid on enim ohustatud.

Esimene uuring oli multitsentriline retrospektiivne kohortuuring, milles analüüsiti mikro-NFPA patsiente 23 Ühendkuningriigi keskuses. Teine uuring hõlmas akromegaalia, NFPA või CD; analüüsiti VTE’sid. Kolmas uuring kasutas ERCUSYN registri retrospektiivseid andmeid, hõlmates 2174 patsienti 26 Euroopa riigist. VTE juhtumid tuvastati järelkontrolli käigus ning lisaks koguti infot tromboprofülaktika protokollide kohta. Uuringutesse kaasati vaid VTE-dokumenteeritud patsiendid ning neid võrreldi CS patsientidega, kellel VTE-d ei esinenud.

Mikro-NFPA-de kasvu tõenäosus on väike ning uue hüpopituitarismi teke haruldane.

CD patsientidel on kõrgenenud VTE risk, eriti meestel, korduvat kirurgilist sekkumist vajavatel patsientidel, neil, kellel on tõusnud vaba kortisooli tase uriinis, ning operatsioonijärgsel perioodil.

Kaitsmist saab jälgida ka Teamsis.