Liis Ilves kaitseb doktoritööd „Metabolomic profiling of chronic inflammatory skin diseases“

3. novembril kell 12.00 kaitseb Liis Ilves doktoritööd „Metabolomic profiling of chronic inflammatory skin diseases“ („Krooniliste põletikuliste dermatooside metaboloomiline profileerimine“).

Juhendajad:
professor Külli Kingo, Tartu Ülikool
teadur Aigar Ottas, Tartu Ülikool
kaasprofessor Viljar Jaks, Tartu Ülikool
teadur Paula Reemann, Tartu Ülikool

Oponent:
professor Harri Alenius, Helsingi Ülikool (Soome)

Kokkuvõte:
Psoriaas, atoopiline dermatiit ja lame lihhen on kroonilised põletikulised nahahaigused, mis mõjutavad tugevalt inimese elukvaliteeti. Psoriaasi korral esinevad nahal erütematoos-skvamoossed naastud ning sageli kaasneb küünte ja liigeste haaratus. Atoopilisele dermatiidile on iseloomulik kuiv ja sügelev nahk ning lööbe teke eelistatud kehapiirkondadesse, mis sõltub ka patsiendi vanusest. Lameda lihheni puhul tekivad nahale klassikaliselt väga sügelevad polügonaalsed lillakad paapulid. Kõigi kolme haiguse puhul on tõusnud risk mitmeks kaasuvaks haiguseks.

Metaboloomika on üks „oomika“ harudest, mis tegeleb metaboliitide, näiteks aminohapete ja biogeensete amiinide profileerimisega, peegeldades selle kaudu organismis toimuvaid bioloogilisi protsesse. Metaboloomikat kasutatakse tihti erinevate seisundite biomarkerite leidmiseks, et iseloomustada ja täpsustada normaalsete või patoloogiliste protsesside mehhanisme.

Uurimistöö eesmärgiks oli kindlaks määrata psoriaasi, atoopilise dermatiidi ja lameda lihheni naha ja vere metaboloomiline profiil täpsustamaks antud haiguste patogeneetilisi mehhanisme. Selleks kogusime patsientide ja tervete inimeste nahabiopsiaid nii haiguskolde kui näilistelt tervest nahast ning vereseerumeid ning määrasime neis sisalduvad metaboliidid, kasutades uurimiseks suunatud analüüsi.

Leidsime, et psoriaasi haiguskollete nahale on iseloomulikud hüperproliferatsioonile ja põletikule omased muutused, atoopilise dermatiidi haiguskollete naha metaboloomilist profiili iseloomustab põletik, häirinud naha barjäärfunktsioon ja suurenenud vastuvõtlikkus oksüdatiivsele stressile, ning lameda lihheniga patsientide vereseerumis esinevad muutused lipoproteiinide koostises, mis võivad põhjustada kaasuvaid haigusi või olla ka ise neist tingitud. Kokkuvõttes aitavad saadud teadmised nende haiguste patogeneetilisi mehhanisme paremini mõista ning tulemused võiksid klinitsiste julgustada lameda lihheniga patsiente rutiinselt düslipideemia osas kontrollima.

Kaitsmist saab jälgida ka Teamsis.

Ravimite jagamine on ühiskonnas suur probleem

Ravimite jagamisel võivad olla halvad tagajärjed

Autotransplantatsioon on peetunud või lõikunud hamba siirdamine sama inimese ühest suuõõne piirkonnast teise, kas lagunenud või puuduva hamba kohale

Tarkusehambaid saab edukalt kasutada puuduvate hammaste asendamiseks

Tartu Ülikooli teadlaste uuringud näitavad, et rämpstoidul võib olla kahjulik mõju ajule

Rämpstoidul võib olla kahjulik mõju ajule