12. detsembril 2025 kell 14.00 kaitseb Piret Asser doktoritööd „From registry to reality: insights into myocardial infarction care and prevention across Estonia and Europe“ („Registriandmetest kliinilisse praktikasse: müokardiinfarkti käsitlus ja ennetus Eestis ja Euroopas“).
Juhendajad:
kardioloogia professor Jaan Eha, Tartu Ülikool
matemaatilise statistika professor Krista Fischer, Tartu Ülikool
kardioloogia teadur Tiia Ainla, Tartu Ülikool
kardioloogia teadur Toomas Marandi, Tartu Ülikool
Oponent:
emeriitprofessor Markku Sakari Nieminen, Helsingi Ülikool (Soome)
Kokkuvõte:
Eestis on südamelihaseinfarkti (müokardiinfarkti, MI) järgne suremus viimastel kümnenditel langenud, kuid langus on olnud aeglasem kui Põhjamaades ning viimasel ajal veelgi pidurdunud. Üks põhjus peitub patsientides: erakorraliselt jõuab haiglasse üha rohkem nooremaid kõrge metaboolse riskiga inimesi (ülekaalulised, II tüüpi diabeediga, kõrge vererõhuga patsiendid) ning samal ajal lisandub väga eakaid ja mitme kaasuva haigusega patsiente. Tüüpilist MI-patsienti kohtab üha harvem ja erinevad riskiprofiilid vajavad erinevaid lahendusi. Eesti suurim kasutamata võimalus on süstemaatiline järelravi ja sekundaarne preventsioon – st uue MI ja surma ennetamine järjekindla medikamentoosse ravi, taastusravi ja selgete ravieesmärkidega.
Oma doktoritöös uuris kardioloog Piret Asser Eesti Müokardiinfarktiregistri (EMIR) andmeid ning võrdles neid Rootsi, Norra ja Ungari registritega. Eestis on ägeda seisundi ravi haigla etapis selgelt paranenud, paraku aga tekivad lüngad edasises käsitluses. Võrreldes Põhjamaadega püsib MI-järgne pikaajaline suremus kõrgem – selle põhjus on liiga hiline abi otsimine, kõrge riskiga MI-patsientide alaravi ja ebaühtlane järelravi.
Uurimistöö autor toob esile ka südame ja neerude vahelise seose. Isegi kerge neerufunktsiooni langus noorematel MI-patsientidel seostub kõrgema suremusega. Vanemaealistel hoiavad absoluutset riski kõrgel muud haigused. Kuna neerud aitavad reguleerida vererõhku, vedelikutasakaalu ja põletikku, võimendab halvenev neerutalitlus vaikselt südame-veresoonkonnahaiguste riski.
Põhjamaade kogemusest on palju õppida: haiglast väljakirjutamine on alles stardipauk, mitte finiš. Taastusravi on standard, mitte erand. Sellele järgneb selge jälgimisplaan koos isiklike eesmärkidega vererõhu, LDL kolesterooli ja veresuhkru väärtustega ning süsteemne, registriandmetel põhinev tagasiside. Eesti liigub samas suunas ja patsientide ravijärgimine on paranenud, kuid ühtne üleriigiline MI patsienditeekond veel kujuneb. Suurima võidu MI-järgse suremuse langetamisel saame pärast haiglaravi: süsteemsest järelkontrollist, taastusravist ja jõulisest sekundaarsest ennetamisest.
Jälgi otseülekannet Microsoft Teamsi vahendusel.