Tatjana Meister kaitseb doktoritööd „Assessing COVID-19 risk and sequelae: the role of vaccination in modifying infection, severity, and long-term outcomes”

12. detsembril 2025 kell 10.00 kaitseb Tatjana Meister doktoritööd „Assessing COVID-19 risk and sequelae: the role of vaccination in modifying infection, severity, and long-term outcomes“ („COVID-19 riskitegurid ja tagajärjed: vaktsineerimise mõju nakatumisele, haiguse raskusastmele ja tervisetulemitele“).

Juhendajad:
peremeditsiini kaasprofessor Kadri Suija, Tartu Ülikool
peremeditsiini professor Ruth Kalda, Tartu Ülikool
epidemioloogia professor Anneli Uusküla, Tartu Ülikool

Oponent:
kaasprofessor Lena Margareta Thorn, Helsingi Ülikool (Soome)

Kokkuvõte:
COVID-19 pandeemia raputas kogu maailma ja tõi kaasa enneolematu surve tervishoiusüsteemidele. Haiguse mitmetahuline kliiniline pilt, kõrge suremus ja paljude organsüsteemide haaratus põhjustasid märkimisväärse koormuse tervishoiule, mis sundis rakendama ulatuslikke meetmeid viiruse leviku piiramiseks. COVID-19 pikaajalised tervisemõjud on alles uurimisel, kuid esialgsed andmed viitavad seostele elukvaliteedi languse ja püsivate kehaliste kaebustega ning suurenenud esmashaigestumusele südame-veresoonkonna, ainevahetus- ja närvisüsteemi haigustesse.

Kolmel Eesti rahvastikupõhisel kohortuuringul põhinev uurimistöö kasutas riiklikke elektroonilisi terviseandmebaase ning selle eesmärk oli selgitada COVID-19 riski mõjutavaid tegureid ja haiguse pikaajalisi tagajärgi. Uurimistöö näitas, et nakatumisrisk oli suurem naistel ja tööealistel inimestel, samas kui kõrgem haridustase vähendas SARS-CoV-2 läbimurdeinfektsiooni tõenäosust. Haiguse raskusaste suurenes vanuse ja kaasuvate haiguste arvu kasvades. COVID-19 vastane vaktsineerimine vähendas oluliselt nende tegurite mõju, kuid hospitaliseerimisrisk jäi kõrgeks teatud haiguste korral, näiteks kroonilise neeruhaiguse, diabeedi ja krooniliste kopsuhaiguste puhul. Dementsusega inimesi hospitaliseeriti harvem intensiivravi osakondadesse, kuigi nende surmarisk oli COVID-19 tõttu kõrge. Vaktsiini kaitsev mõju infektsiooni eest kestis lühikest aega, kuigi kaitse raske COVID-19 kulu eest püsis vähemalt kuus kuud ning tõhustusdoos pakkus lisakaitset. Lisaks vähendas COVID-19 vastane vaktsineerimine ägedate kardiovaskulaarsete sündmuste ja surma riski pärast nakatumist, kuigi see mõju oli ajaliselt piiratud ja varieerus vanuse ja soo lõikes.

Uurimistöö tulemused toetavad riskipõhiseid ennetusmeetmeid, tõhustatud järelevalvet haiguse põdemise järel sõltumata vaktsineerimise staatusest ja vaktsineerimise käsitlemist laiemalt kui vaid haiguse raskusekulgu modifitseerimisvahendit. Ennetusstrateegiad peavad arvestama muutuvate riskide ja haavatavate rühmadega, kelle risk ei pruugi vaktsineerimisega täielikult kaduda ning kellele peab olema tagatud võrdne ligipääs ravile.

Jälgi otseülekannet Microsoft Teamsi vahendusel.