Vilistlasblogi | Lauri Kõrgvee: minu kirg on töö raskete traumahaigetega

Ma olen pärit arstide perekonnast. Terve minu lapsepõlv oli tihedalt seotud meditsiiniga. Anestesioloogiks saamine ja Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas õppimine oli minu kindel valik. Nüüd olengi anestesioloog ja intensiivraviarst nagu minu isa Ago Kõrgvee.

Anestesioloogia kõrval on mul veel üks kirg: olen Eesti Kaitseväe ohvitser. Minu jaoks on au seista Eesti eest. Olen andnud enda panuse ja osalenud kaitseväe mitmel sõjaväelisel missioonil. Kaitseväe meediku ja anestesioloogina olen ühendanud enda kaks suurt huvi.

Anestesioloogia on valdkonnaülene eriala, mis tegeleb kirurgiliste operatsioonide, invasiivsete diagnostiliste ja raviprotseduuride ning sünnituse valutustamisega. Anestesioloogi ehk narkoosiarsti ülesanne on valida anesteesia meetod ja ravimidoosid. Koos narkoosiõe ehk anestesistiga on nad haige läheduses kogu anesteesia aja, hoides samal ajal tasakaalus organismi elutähtsad funktsioonid, nagu hingamine, vereringe, termoregulatsioon ning vedeliku- ja elektrolüütide bilanss.

Anestesioloogia kui eriala nõuab kõige laiemaid ja nüüdisaegsemaid teadmisi meditsiinist ning kiiret otsustusvõimet. Puutun iga päev kokku nii plaaniliste kui ka erakorraliste operatsioonidega – just see pakub mulle vaheldust. Päevad on erinevad ja pingelised.

Enne operatsiooni on anestesioloogi ülesanne vähendada kõik patsiendi riskid. Plaaniline operatiivne kirurgia peab olema võimalikult ohutu. Sellepärast nõustame patsienti enne operatsiooni, võtame lisaanalüüse ja teeme EKG – kõik selleks, et tagada tema ohutus ja turvalisus operatsioonilaual. Ja kui operatsioonil tuleb ette haiguste ägenemisi, peame need kiiresti kontrolli alla saama.

Erakorraliste operatsioonidega on teine lugu, sest siis satub haige operatsioonile kriitilises seisundis ja tema seisundi hindamine peab käima samal ajal raviga. See nõuab suuri ressursse ja operatsioonitoa meeskonnalt suurt valmisolekut.

Anestesioloogia areneb – nagu kõik teised meditsiinivaldkonnad – kiiresti. Erialaste muutustega kursisolek nõuab regulaarselt erialakirjanduse lugemist, konverentsidel käimist ja väljaspool Eestit töötamist. Minu põnevaimad välismaal töötamise kogemused on seotud kaitseväe missioonidega Afganistanis, kus käisin aastatel 2011, 2012 ja 2014. Minu suur kirg on töö raskete traumahaigetega.

Camp Bastioni välihaigla oli minu välismissioonide ajal maailma kõige intensiivsem traumahaigla. Nädalas tuli seal hakkama saada umbes 300–400 üliraskes seisundis patsiendiga, kellest eluga pääses üle 95%. Keskmiselt korra päevas lõppes mõne patsiendi maine tee ja ta viidi kohalikku kabelisse. Päevas kulus selles haiglas sama palju verd kui näiteks 5 miljoni elanikuga Šotimaal terve aasta jooksul.

Camp Bastionis oli iga detail peensusteni välja arvestatud ja lõpuni viimistletud. Selles mõttes oli see kindlasti unistuste haigla ja meeskond.

Artikkel avaldati Tartu Ülikooli vilistlaste ajaveebis. Loe ka teisi vilistlaste blogipostitusi vilistlaselu.ut.ee.