Bio- ja siirdemeditsiini instituudi teaduspäevadel tutvustati uusimat teadustööd Eestist ja kaugemalt

29.–30. jaanuaril toimunud Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi teaduspäevadel arutati valdkonna uusi uurimissuundi ning värskeimaid arenguid.

Instituudi osakondades tehakse väga eriilmelist teadustööd, mistõttu on oluline, et inimestel oleks kord aastas võimalus kokku tulla ja näha, millega kolleegid on vahepeal tegelenud, ütles bio- ja siirdemeditsiini instituudi juhataja professor Pärt Peterson.

„Ettekanded annavad hea ülevaate instituudi uusimatest uuringutest ja käimasolevatest projektidest, kuid vähemalt sama oluline osa teaduspäevadest on vestlused, mis toimuvad auditooriumist väljas kohvilaua ümber – selline vaba ja vahetu suhtlus on ülimalt tähtis,“ sõnas Peterson.

Ta lisas, et teaduspäevad on hindamatu väljund instituudi doktorantidele ja noorema põlvkonna teadlastele, kellel avaneb võimalus end suure auditooriumi ees proovile panna ja oma esitlusoskusi lihvida.

Konverentsi korraldab igal aastal eri osakond ning tänavu olid selles rollis mikrobioloogid. Mikrobioloogia osakonna juhataja professor Reet Mändari sõnul on rõõmustav näha, kuidas üritusest on aastatega kujunenud elujõuline traditsioon. Ta tõdes, et huvilisi oli sel aastal rohkemgi, kui saali mahtus. „Peame mõtlema laienemise peale,“ märkis ta.

Teaduspävade avaesinejana astus Tartu ametikaaslaste ette Turu Ülikooli professor Seppo Salminen, kes tegi ettekande tänapäeva ühiskonnas üha kasvavavast probleemist – inimese mikrobioomi kadumisest.

Kahepäevase konverentsi jooksul esinesid ettekannetega ka bio- ja siirdemeditsiini instituudist sirgunud teadlased, kes on oma teadustööd jätkanud välismaal, näiteks Hollandis ja Suurbritannias.

Teaduspäevadel osales kokku ligi 200 teadlast, doktoranti ja tudengit.