Doktoritöö paljastab, miks areneb ateroskleroos meestel ja naistel erinevalt

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas kaitstud doktoritöö muudab täielikult senist arusaama ateroskleroosi ravist. Tulemused näitavad, et rakutasandil areneb see krooniline haigus meestel ja naistel erinevalt, mis loob aluse senisest täpsemale ravile.

Image

Ateroskleroos on krooniline haigus, mille korral koguneb veresoonte seintele rasva- ja lubisete, mis ahendab veresooni. Need paksendid võivad aja jooksul soone täielikult sulgeda ja põhjustada infarkti või insuldi.

Kuna haigust soodustavad tänapäeval laialt levinud terviseprobleemid, nagu kõrge vererõhk ja diabeet, on ateroskleroosiga seotud südame-veresoonkonnahaigused muutunud üheks peamiseks üleilmseks surmapõhjuseks. Igal aastal sureb ateroskleroosi tõttu ligi 19,8 miljonit inimest.

Just haiguse katastroofiline mõju ajendas doktoritöö autorit Katyayani Sukhavasit ateroskleroosi molekulaarset olemust põhjalikumalt uurima. „Senised geneetilised uuringud osutavad üksikutele riskiteguritele,“ rääkis ta. „Haiguse paremaks mõistmiseks tuleb aga uurida, kuidas geenid ja neid ümbritsev keskkond koos toimivad.“

Selleks ühendas Sukhavasi üksikraku RNA-sekveneerimise ja geeniregulatsioonide võrgustike uurimise, et tuvastada molekulaarsed mehhanismid, mis mõjutavad ateroskleroosi kulgu. Sellise integreeritud lähenemisega õnnestus doktorandil esimest korda määratleda rakutasandi juhtimisahelad, mis viivad haigust edasi.

Uuringust selgub, et kuigi meeste ja naiste veresoonte seintele tekkinud paksendite rakuline ülesehitus on sarnane, toimuvad neis rakkudes erinevad protsessid. Naistel kulgeb haigus pigem rakkude lubjastumise kaudu, mis muudab veresoonte seinad jäigaks, isegi luuliseks, soodustades seeläbi nende kulumist. Meestel kaasneb ateroskleroosiga sageli hoopis põletik, mis muudab paksendi kergesti rebenevaks ning toob kaasa kõrgema infarktiohu.

„Bioloogiline sugu pole pelgalt riskitegur, vaid kujundab suuresti ka ateroskleroosi molekulaarset kulgu,“ rõhutas Sukhavasi. „Selle asemel et kõigile ühesugust ravi määrata, saame liikuda sihitud ravi suunas. Naiste puhul tähendaks see selliste ravimite väljatöötamist, mis ennetaksid arteriaalsete rakkude luustumist. Meestel võiks keskenduda paksendite stabiliseerimisele ja ohtliku põletiku vähendamisele.“

Katyayani Sukhavasi kaitses novembri alguses doktoritöö „Inimese geeniregulatsioonivõrgustikega integreeritud üheraku RNA järjestuse analüüs annab mehhanistlikke teadmisi ateroskleroosi kohta nii meestel kui naistel“. Töö juhendajad olid Tartu Ülikooli kaasprofessor Arno Ruusalepp ja Rootsi Karolinska instituudi kaasprofessor Johan L. M. Björkegren. Töö pälvis Eesti Kardioloogide Seltsi 2025. aasta teaduspreemia.