Doktoritöö: südame tervise eest hoolitsemine peaks algama juba lapseeas

Südame-veresoonkonna haigused on üks peamisi surmapõhjuseid maailmas, kuid enamasti seostatakse neid täiskasvanute ja eakatega. Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas kaitstud doktoritöös näitas Juta Kraav, et nende haiguste kujunemine saab sageli alguse juba lapseea elustiilist ja kehalisest aktiivsusest, mis mõjutavad märkimisväärselt veresoonte tervist ja hilisemat haigusriski.

Seni on laste ja noorte veresoonte tervist käsitletud peamiselt üksiktegurite kaupa. Tervikpildi loomiseks keskendus Juta Kraav oma doktoritöös korraga mitmele seni eraldi uuritud tegurile, nagu kehakaal, kehaline aktiivsus ja luustiku areng. Selleks analüüsis ta kaheksa aasta jooksul kogutud andmeid Eesti ja Soome noorte tervisenäitajate ja harjumuste kohta.

Image

Töö ühe olulisima järelduse kohaselt võib varane teismeiga olla veresoonte tervise seisukohalt kriitilise tähtsusega, mõjutades kogu hilisemat elu. „Lastel, kes liikusid 12-aastasena päevas vähemalt 60 minutit, oli arterite seisund parem ka kuus aastat hiljem. Sealjuures ei sõltunud see nende hilisemast kehalisest aktiivsusest,“ ütles Kraav.

Üks südame-veresoonkonnahaiguste peamisi juurpõhjuseid on ateroskleroos ehk veresoonte lubjastumine, mille käigus muutuvad veresoonte seinad järk-järgult jäigemaks ja paksemaks.

Tulemused näitasid, et lapse suurem kehamassiindeks, rasvamass ja -protsent on seotud arteriseina paksenemisega noorukieas. Samas ei pruugi arterite paksenemine viidata alati haiguslikele muutustele.

„Füüsiliselt aktiivsetel noortel, kellel on parem kehaline võimekus, võib arterite paksenemine peegeldada hoopis organismi füsioloogilist kohanemist treeningu ja koormusega,“ selgitas Kraav.

Sarnast mustrit näitas ka seos luustiku ja veresoonkonna arengu vahel: suurem luutihedus ja kiirem kasv suurendasid arterite jäikust. Kraavi sõnul viitab see asjaolule, et kõik noorukieas täheldatud vereskoonkonna muutused ei pruugi olla haiguslikud, vaid osa organismi loomulikust arengust.

Kokkuvõttes näitab töö, et veresoonte tervisele tuleks tähelepanu pöörata juba varases eas. Seega on oluline hoida normaalset kehakaalu, soodustada lapse igapäevast liikumist ja juurutada tervislikke harjumusi juba aegsasti.

Juta Kraavi doktoritöö kannab pealkirja „Determinants of arterial structure and function in healthy children and adolescents“. Kraavi juhendajad olid Tartu Ülikooli pediaatria professor Vallo Tillmann ja treeninguteaduse professor Jaak Jürimäe.