Doktoritööst selgub, et öine liiklusmüra on linnakeskkonnas märkimisväärne terviserisk, mis soodustab südame-veresoonkonna haiguste ja ülekaalu kujunemist

Liiklusmüra peetakse õhusaaste järel üheks olulisemaks keskkonnast tulenevaks terviseriskiks. Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas kaitstud doktoritöös uuris keskkonnatervishoiu spetsialist Triin Veber, kui suur on transpordimürast tingitud tervisekahju Tallinnas ja Tartus, kuidas mõjutab öine liiklusmüra tervist ning millised tegurid mõjutavad inimeste mürataju ja -tundlikkust.

Linnastumine on märkimisväärselt suurendanud tänavate liikluskoormust ja muutnud linnakeskkonna üha mürarikkamaks. „Kuigi keskkonnamüra pole üldjuhul piisavalt vali, et põhjustada kuulmiskahjustusi, näitab üha enam uuringuid, et pikaajaline kokkupuude müraga soodustab muu hulgas nii südame-veresoonkonna ja krooniliste haiguste kui ka vaimse tervise probleemide kujunemist,“ rääkis Triin Veber.

Image

Samas pole tema sõnul lõpuni selge, milliste mehhanismide kaudu müra tervist mõjutab. Müra mõju selgitamiseks on välja pakutud kaks teooriat. Esimese kohaselt on inimene evolutsiooniliselt kohastunud tajuma tugevaid või ootamatuid helisid võimaliku ohusignaalina, mistõttu võib pidev müra käivitada organismi stressireaktsiooni. Kaua kestev stress võib omakorda hakata mõjutama tervist. Teine võimalik seletus on seotud unega: öösel magamistuppa kanduv tänavamüra võib und häirides mõjutada organismis magamise ajal toimuvaid ainevahetusprotsesse ning seeläbi suurendada terviseprobleemide riski. Seniste uuringutega ei ole siiski suudetud nende seoste tekkemehhanisme täielikult selgitada ega täpselt hinnata, kui suur on keskkonnamüra tervisemõju.

Veberi uurimusest selgub, et transpordimüra põhjustab Tallinnas ja Tartus märkimisväärset tervisekahju. Analüüsi järgi kaotavad kahe linna elanikud müra tõttu aastas kokku 2177 tervelt elatud aastat. Rahasse arvestatuna ulatub sellest tulenev kahju ühiskonnale hinnanguliselt 152,4 miljoni euroni aastas ehk 0,73%-ni Eesti sisemajanduse kogutoodangust.

Veberi sõnul võib tegelik tervisekahju olla veelgi suurem. Kui ta langetas oma analüüsis mürataset viis detsibelli, aga võttis seejuures arvesse varasemast rohkem tervisetegureid, kahekordistusid hinnanguline tervisekadu ja kahju ühiskonnale. Uuringu tulemused viitavad niisiis sellele, et praegu Euroopa Liidus kasutatavate müra tervisemõjude hindamise meetoditega võidakse keskkonnamüra tegelikku mõju alahinnata.

Doktoritööst selgub ühtlasi, et öine magamistuppa kanduv liiklusmüra suurendab naiste ülekaalu ja rasvumise riski. Meeste puhul sellist seost ei leitud. Seejuures näitas vahendusanalüüs, et müra mõju kehakaalule pole otsene, vaid avaldub suuresti une häirimise kaudu.

Inimeste mürataju ja -tundlikkust mõjutavad nii sotsiaal-demograafilised kui ka vaimse tervisega seotud tegurid. „Küsitlusuuringust ilmnes, et nooremad inimesed tajuvad müra tugevamalt, nagu ka vähemusrühmadesse kuuluvad ja madalama sissetulekuga inimesed. Kõige tugevam seos esines aga vaimse tervise probleemide – eriti läbipõlemise – ja müratundlikkuse vahel,“ lisas Veber.

Veberi sõnul näitavad uuringu tulemused, et öine linnamüra on elanikele märkimisväärne terviserisk. Linlaste tervise kaitsmiseks tuleb keskenduda tänavamüra, eelkõige autoliiklusest tuleneva müra vähendamisele. Samuti tuleb müra tervisemõju hindamisel ja ennetamisel pöörata rohkem tähelepanu nendele rühmadele, kes on müra suhtes tundlikumad.

Triin Veberi doktoritööd „Keskkonnamüra mõju tervisele ja sellest tulenev tervisekadu“ juhendasid Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu professor Hans Orru ja Rootsis tegutseva Karolinska Instituudi teadur Andrei Pyko.