Eesti Inimesegeneetika Ühingu elutööpreemia pälvis emeriitprofessor Aleksandr Žarkovski

Professor Aleksandr Žarkovski oktoobri lõpus toimunud Eesti Inimesegeneetika Ühingu aastakonverentsil.
Professor Aleksandr Žarkovski oktoobri lõpus toimunud Eesti Inimesegeneetika Ühingu aastakonverentsil.
Autor: Siiri Sarv

Eesti Inimesegeneetika Ühingu elutööpreemia pälvis tänavu professor Aleksandr Žarkovski.

Tunnustusega soovib ühing avaldada professor Žarkovskile tänu pikaajalise teadus- ja õppetöö eest, mille läbi on ta oluliselt panustanud Eesti meditsiiniteaduste ja farmakoloogia arengusse ning aidanud kaasa mitme multifaktoriaalse haiguse geneetiliste ja molekulaarsete mehhanismide paremaks mõistmiseks.

„See oli ülimalt meeldiv üllatus! Olen üsnagi tagasihoidlik inimene ega osanud sellist tunnustust üldse oodata," ütles professor Aleksandr Žarkovski naerdes.

Elutööpreemia kuulutati välja 30. oktoobril Haapsalus toimunud Eesti Inimesegeneetika Ühingu XXVII aastakonverentsil, kus professor Žarkovski astus üles filosoofilise ja mõtlemapaneva ettekandega „Ma tean, mis tähendab olla noor, aga te ei tea, mis tähendab olla vana".

„Olin vaimustuses – harva näed nii palju kvaliteetseid uuringuid ja ettekandeid," rõhutas professor Žarkovski aastakonverentsi kõrget taset. „Ja mis kõige olulisem – esitlused olid kõik eesti keeles. See on meie teaduskeele säilimiseks ja arenguks ülimalt oluline."

Aleksandr Žarkovski lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 1974. aastal. Seejärel jätkas ta teadus- ja õppetööd farmakoloogia ning ravimite toksikoloogia valdkonnas. Doktorikraadi omandas ta 1978. aastal ning alates 1991. aastast kuni eelmise aasta lõpuni oli ta ametis farmakoloogia ja toksikoloogia professorina.

Oma uurimistöös keskendus professor Žarkovski peamiselt närvisüsteemi farmakoloogiale, ravimite toimeteguritele ning neuroprotektiivsetele mehhanismidele.

Professor Žarkovski on pälvinud mitmeid tunnustusi. Näiteks on teda kahel korral pärjatud Eesti Vabariigi teaduspreemiaga meditsiinivaldkonnas. Tema teadus- ja õppetöö on oluliselt mõjutanud nii Eesti teadusmaastikku kui ka rahvusvahelist farmakoloogia ja neuroteaduse võrgustikku.