Eesti liikumisõpetuse ainekava jõudis Euroopa tippude sekka

Hiljutisest rahvusvahelisest uuringust selgub, et Eesti üldhariduskoolide liikumisõpetuse ainekava on üks Euroopa parimaid. 2023. aastal vastu võetud uus ainekava paistis 40 riigi võrdluses silma sellega, et arvestab kõiki olulisemaid kehalise kirjaoskuse põhimõtteid.

Uuringus hinnati, kui hästi toetavad Euroopa riikide liikumisõpetuse ainekavad laste ja noorte liikumisoskuste, kehaliste võimete, motivatsiooni ja teadlikkuse kujunemist. Ühes Soome, Norra, Walesi ja Hispaaniaga paigutus Eesti pingerea tippu.

Selline tulemus on Tartu Ülikooli kehalise kasvatuse didaktika kaasprofessori Andre Koka sõnul meeldiv üllatus. „Eestil läheb väga hästi. Uuring kinnitab, et meie ainekava katab ära kõik laste ja noorte tervise ja kehalise arengu seisukohalt olulised aspektid.”

Kui varem pöörati kehalise kasvatuse tundides peamiselt rõhku spordialade omandamisele, siis nüüd keskendutakse ka liikumiseks vajaliku motivatsiooni kujundamisele ning spordi sotsiaalsele ja vaimsele poolele. Sellist mitmetahulist lähenemist kutsutakse kehaliseks kirjaoskuseks.

Tartu Ülikooli kehalise kasvatuse didaktika lektor Maret Pihu selgitas, et kehaline kirjaoskus toetub neljale võrdselt olulisele sambale. „Lisaks õpilaste kehaliste võimete ja liikumisoskuse arendamisele tuleb toetada ka nende sisemist motivatsiooni, liikumishuvi ja ennastjuhtivat käitumist,” ütles ta.

Ühtlasi paistab Eesti ainekava silma oma õpilaskeskse lähenemise poolest, mille puhul pööratakse tähelepanu loovusele. Näiteks on üks ainekava alateemasid „liikumine ja kultuur”, mis aitab arendada laste ja noorte loovat mõtlemist ning teadlikkust liikumise ja spordi rollist ühiskonnas.

Kuigi uuringu tulemused kinnitavad ainekava tugevust, seisneb teadlaste sõnul omaette küsimus selles, kuidas seda koolides tegelikult rakendatakse. Andre Koka hinnangul võivad proovikiviks osutuda nii koolivõimlates valitsev ruumipuudus kui ka klasside suurus, mis piirab individuaalse lähenemise võimalusi. Määrava tähtsusega on aga mõistagi õpetaja roll.

„Tunnustame õpetajaid, kes on juba jõudnud Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi koolitustele, kus saab omandada teadmisi uuest ainekavast, jagada mõtteid ja kogemusi. Loodame, et üha rohkem õpetajaid tuleb meie koolitustele,” lisas ta.

Teadlaste hinnangul oleks oluline uue ainekava rakendamist ka senisest süsteemsemalt jälgida. Näiteks Taanis hinnatakse liikumisõpetuse kvaliteeti riiklikult iga nelja aasta tagant.

„Uuring andis kinnitust, et meie ainekava on kehalise kirjaoskusega hästi kooskõlas, kuid sama oluline on mõista, kuidas see praktikas toimib – kus on kitsaskohad ja millist tuge vajavad koolid ja õpetajad riigilt, et olukorda tulevikus parandada,” ütles Maret Pihu.

Riikide liikumisõpetuse ainekavu võrdlev artikkel „Alignment of physical education curricula with physical literacy across Europe: an observational mapping study with country-level predictors” avaldati ajakirjas The Lancet Regional Health-Europe.