1. septembrist 2025 on tervisedenduse professor Kersti Pärna.
Rahvatervishoid on sektoritevaheline valdkond, mis hõlmab kõiki rahvastiku tervist parandavaid ja ebasoovitavat tervisemõju ennetavaid ja vähendavaid organiseeritud tegevusi eesmärgiga pikendada elanike eluiga, parandada nende elukvaliteeti ning vähendada tervisealast ebavõrdsust. Tervisedendus selle ühe osana toetab inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamist ning tervist toetava elukeskkonna sihipärast arendamist.
Tervisedenduse professori peamisteks ülesanneteks on tõenduspõhise ja kompleksse erinevaid erialasid ühendava teadmise loomine rahvastiku tervise edendamiseks ning õppe- ja teadustöö arendamine kõigil kõrghariduse tasemetel.
Mis on teie peamised uurimisteemad?
Minu peamine teadusfookus rahvatervishoiu valdkonnas on uurimisteemadel nagu rahvastiku riski- ja tervisekäitumise epidemioloogia, tervisealane ebavõrdsus, haiguste ennetamine (personaalmeditsiin, sõeluuringud), vaimne tervis ja selle seosed eluviisiga.
Praegu on meie uurimisrühmal käimas põnev teadusprojekt, kus uuritakse noorte hulgas psühhotroopsete ainete tarvitamist ja väärtarvitamist ning selle seoseid vaimse tervisega. Ühtlasi valideeritakse noorte vaimse tervise mõõtevahendeid. Kontaktid välisülikoolide teadlastega võimaldavad uurimisrühmal arendada ja tugevdada teadusuuringute rahvusvahelist koostöövõrgustikku.
Miks on neid teemasid tähtis uurida ja mis kasu annavad need ühiskonnale?
Viimastel aastakümnetel on Eesti elanike keskmine oodatav eluiga küll pikenenud, aga sündimus on endiselt madalam kui suremus. Selline suundumus soodustab rahvastiku vananemist. Samas on Eesti jõudnud inimarengus kõrge tasemega riikide hulka, kus inimeste igapäevaelu üks põhiküsimus on parem elukvaliteet. Seetõttu tuleb järjest rohkem mõelda, kuidas pikendada inimeste tervena elatud aastaid, mis omakorda suurendab tõenduspõhiste teadmiste vajadust nii tervise edendamiseks kui haiguste ennetamiseks.
Tervisedenduse alaseid sekkumistegevusi ei ole mõtet läbi viia ilma eelnevate tõenduspõhiste teadmisteta (nt terviseprobleemide ja riskikäitumise levimus ning suundumused, valideeritud mõõtmisvahendid terviseprobleemide täpseks hindamiseks ja monitoorimiseks, sihtrühmade väljaselgitamine ja nende individuaalsed eripärad, sekkumisstrateegiad ja sekkumiste tulemuslikkus, varajase ennetuse võimalused). Seetõttu on tõenduspõhiste teadmiste loomine äärmiselt suure väärtusega.
Mida inspireerivat teie uurimisvaldkonnas praegu toimub?
Äärmiselt inspireerivad on erinevad innovaatilised (personaalmeditsiin, tehisintellekt) lähenemised, mis võimaldavad välja töötada ja testida tulevikumeetodeid täpsemaks haiguste ennetamiseks kombineerides oomika- ja terviseandmeid (nt geneetiliste riskiskooride kaasamine üldisi tervisenäitajaid sisaldavatesse ennetusmudelitesse).
Väga huvitavad on eluviisitegurid, nende kumuleerumine ja seosed terviseprobleemide kujunemisega elukaare üleselt.
Analüüsima kutsuvad väga hea kvaliteediga registrid ja administratiivsed andmebaasid ning regulaarsed terviseuuringud, mis võimaldavad terviseandmeid uurida mitmete aastakümnete jooksul.
Kas teadsid?
Professor Kersti Pärna inauguratsiooniloeng toimub 16. aprillil kell 16.15 ülikooli aulas.