Konverentsil räägitakse kliimamuutuste mõjust tervisele ning vajalikest ennetusmeetmetest

Kuna temperatuurid tõusevad ja ekstreemseid ilmastikunähtusi esineb üha sagedamini, muutuvad kliimamuutuse mõjud inimeste tervisele järjest tõsisemaks. 16.–18. oktoobril toimub Tallinnas rahvusvaheline konverents kliimateemaline „Connecting Climate Change and Health”, kus arutletakse, kuidas muuta tõenduspõhised teadmised kliimamuutuste tervisemõjudest reaalseteks ennetustegevuseks.

Ettekanded ja arutelud käsitlevad kuumalaineid ja äärmuslikke ilmaolusid, õhukvaliteedi muutuseid, siirutajate kaudu levivaid haigusi, kliima muutuste mõju vaimsele tervisele, tervisealast ebavõrdsust ning kestlikke tervishoiusüsteeme. Konverentsil pakutakse välja praktilisi tööriistu, võimalikke poliitikalahendusi ja kogukondlikke initsiatiive.

Konverentsi üks korraldajatest, Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu professor Hans Orru ütles, et kliimamuutuste tervisemõjud on muutumas üha tõsisemaks nii maailmas kui ka Eestis. „Lancet Countdown on oma iga-aastses raportis toonud välja, et kliimamuutused juba suurendavad kuumusega seotud haigestumust ja suremust, eriti vanemaealiste seas, ning 2023. aastal oli üle 65-aastaste kuumast põhjustatud suremus enam kui 2,5 korda kõrgem kui 1990. aastatel.“

Hans Orru lisas, et ka Eestis on viimastel aastatel sagenenud kuumalained, mis suurendavad terviseriske südame-veresoonkonna ja hingamisteede haigustega inimestel. Näiteks kuumalainete ajal, kui õhutemperatuur püsib vähemalt kolm päeva järjest 27 kraadi või kõrgem, sureb viies Eesti suurimas linnas igal aastal keskmiselt vähemalt 36 inimest. „Lisaks sellele sagenevad kliimamuutustega äärmuslikud vihmavalingud, tormid, jäävihma episoodid, mis omakorda põhjustab lisaks füüsilistele vigastustele vaimse tervise probleeme.“

Orru sõnul on selliste näitajate tõttu oluline, et kliimapoliitikas käsitletaks tervisemõjusid keskse teemana ning tugevdada tuleks nii rahvatervise süsteemi kui ka kliimakohanemise meetmeid, et kaitsta kõige haavatavamaid elanikkonnarühmi. „Levendades ja kohanedes kliimamuustustega, parandame me oluliselt turvalisust, sest kliimamuutuste leevendamine vähendab agressorite naftatulusid ning kliimamuutuste tervisemõjud on oht, millega peab kohanema, sest me puutume nende tagajärgedega kokku järjest tihedamini"

Konverentsil esineb maailmatasemel kliima- ja terviseekspert professor Kristie Ebi koos tipptasemel teadlastega nagu Antonio Gasparrini (London School of Hygiene & Tropical Medicine) ja Rachel Lowe (Barcelona Supercomputing Center / ICREA). Lisaks sellele tehakse ettekandeid Aafrika riikidest, näiteks Gloria Maimela (Foundation for Professional Development,) ja Sarath Guttikunda. (UrbanEmissions.Info). Programm käsitleb ka Euroopa Liidu poliitikat ja rahastamisvõimalusi, kaasates Alex Mulet Indrayanti Euroopa Komisjonist. Kliimateatuse perspektiivi avab Tartu Ülikooli professor Piia Post.

Osalejad pärinevad Aafrikast, Aasiast, Euroopast, Austraaliast ja Põhja-Ameerikast ning esindavad akadeemilisi asutusi, rahvaterviseagentuure, kodanikuühiskonna organisatsioone ja otsustuskogusid. Kolmepäevane konverents hõlmab põhipaneele, paralleelsessioone, postriesitlusi ja väliekskursioone.

ENBEL on teine transdistsiplinaarsele konverents, mis keskendub tervise ja kliimamuutuste seoste ühendamisele. Konverentsiga saab tutvuda Enbeli kodulehel. Konverentsi korraldavad Tartu Ülikooli kestliku arengu keskus, CICERO ja Umeå ülikool.