Mobiilsustoetusega käidi konverentsil rääkimas ultrahelist ja tervishoiuhariduse andmisest

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna nooremteadurid Johannes Schavikin ja Liisi Mägi külastasid doktorikooli mobiilsustoetuse abil konverentse, kus said teha ettekande oma uurimistöödest.

Farmatseutilise nanotehnoloogia nooremteadur Johannes Schavikin külastas septembri alguses rahvusvahelist ultraheli sümpoosioni Utrechtis Hollandis. Schavikin esines konverentsi esimesel päeval ettekandega „Acoustically Controlled Cell-Scale Porosity of Ultrasound-Enhanced Electrospun Fiber Matrices for Tissue Engineering“.

Schavikini sõnul läks esinemine hästi ning ta sai kuulajatelt positiivset tagasisidet. „Pärast oma ettekannet sain vabalt nautida kõiki sessioone, mis tutvustasid ultraheli uusimaid arengusuundi – see valdkond on palju enamat kui lihtsalt beebi­pildid! Väga huvitavad olid näiteks ettekanded ultraheli kasutamisest mitteinvasiivse histoloogia tööriistana ning selle rakendamisest terapeutilise vahendina ortopeediliste implantaatide infektsioonide vastu võitlemisel,” rääkis Schavikin.

Ta lisas, et õppis konverentsil käimise kogemuse käigus palju ning sai ka selles valdkonnas uusi tuttavaid ja kasulikke kontakte.

Õendusteaduse nooremteadur Liisi Mägi osales mobiilsustoetuse toel augusti lõpus AMEE2025 konverentsil tervishoiuerialade õpetamisest. Liisi Mägi tegi ettekande „Collaborative learning in nursing practice and education: interview study“, mis on osa ka tema doktoritööst.

Mägi jaoks olid konverentsil huvitavad teemad ka interprofessionaalse koostöö edendamine tervishoiuhariduses, tehisintellekti eetilised ja praktilised väljakutsed hariduses ning õppejõudude rolli ja töö väärtustamine tervishoiusüsteemis.

Interprofessionaalse koostöö olulisus tervishoiuhariduses kattub ka Mägi doktoritöö teemaga. „Kuigi seda on globaalselt uuritud ja rakendatud juba üle 20 aasta, on teema endiselt väga aktuaalne ning ka Eestis peame selles suunas edasi liikuma. Suurt tähelepanu pälvisid samuti tehisintellekti kasutamise eetilised, õiguslikud ja praktilised küsimused hariduses. Läbiv sõnum oli, et õppejõud peavad kohanema uute tehnoloogiliste arengutega, sest need ei ole mööduv trend, vaid püsiv osa hariduses,“ rääkis Mägi.

Samuti sai ta väärtusliku ülevaate erinevatest uurimismeetoditest, näiteks andmekogumise- ja analüüsimeetoditest kvalitatiivses uurimismetoodikas, mida ta õpetab ka õendusteaduse õppetoolis.

Liisi Mägi doktoritöö keskendub osaliselt haridusele tervishoius ning tema sõnul jättis tugeva mulje konverentsi viimane sessioon, kus kõlas mõte, et tervishoius on õppejõud sageli "nähtamatu tööjõud", keda ei arvestata tervishoiutöötajate hulka, nende rolli ei tunnustata ega planeerita jätkusuutlikult õppejõudude olemasolu. „Ometi pole ilma õppejõududeta võimalik tagada tervishoiutööjõudu ning ilma tööjõuta ei ole toimivat tervishoiusüsteemi.”

Eesti doktorikooli arsti- ja terviseteaduste ning veterinaaria valdkonna haru toetab doktorandi teadustööga seotud lühiajalist rahvusvahelist õpirännet. Ennekõike toetatakse osalemist rahvusvahelisel erialasel konverentsil välismaal suulise või posterettekandega. Lühiajaline lähetus kestab kuni 30 kalendripäeva. Järgmine taotlusvoor toimub 1.-31. jaanuaril 2026 ning toetus kehtib perioodil märts – september 2026. Projekti „Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ kaasrahastab Euroopa Liit.