Õppeteo auhinnaga pärjatud anatoomiaolümpiaad toob Tartusse üliõpilased Oxfordist ja kaugemaltki

Tartu Ülikooli tänavuse õppeteo auhinna üks laureaate on meditsiiniteaduste valdkonna üliõpilaste korraldatav rahvusvaheline anatoomiaolümpiaad, mis toob igal aastal Tartusse arstitudengid üle Euroopa. Mullu pani oma teadmised inimkehast proovile 42 osalejat kaheksast riigist.

Tartu Ülikooli anatoomia osakonna juhataja Andres Arendi sõnul on arstiüliõpilaste endi algatatud võistlus oma seitsme tegutsemisaasta jooksul jõudsalt kasvanud. „On olnud rõõm näha senist arengut. Eriliseks teeb selle asjaolu, et tegu pole kuiva matemaatikaolümpiaadi, vaid väga unikaalse formaadiga võistlusega, kus tuleb lisaks faktiteadmistele kasutada ka oma leidlikkust ja loovust,“ ütles Arend.

Suve lõpus toimuvat olümpiaadi korraldab igal aastal uus vabatahtlike meeskond, kuhu kuulub tavaliselt ligi kolmkümmend kohalikku arstiüliõpilast. Mullu korraldustiimiga liitunud Marti Pastaku arvates on suure rahvusvahelise ürituse korraldamine küll paras proovikivi, ent samal ajal ka äärmiselt väärtuslik ja õpetlik kogemus. „Olümpiaad koosneb nii teooriast kui ka praktikast. Just praktilises osas on korraldajatel eriti palju vabadust, sest igal aastal saavad nad vastavalt võistluse eriteemale välja mõelda uusi kiiksuga anatoomiaülesandeid“, rääkis Pastak.

Raamatuaastale kohaselt oli mulluse olümpiaadi teemaks „Anatoomiaraamatukogu“, mistõttu olid üliõpilaste välja mõeldud praktilised ülesanded inspireeritud kirjandusklassikast, muu hulgas näiteks „Harry Potterist” ja „Romeost ja Juliast”.

Ühes töötoas sattusid võistlejad retkele läbi „Sõrmuste isandast” tuntud draakoni hingamissüsteemi ja pidid spirograafiat lugedes leidma kopsust väljapääsu. Teises töötoas tuli legoklotsidest ehitatud inimesekujulises labürindis näidata närvisüsteemi juhteteede kokkupanemise oskust. „Tudengite fantaasia on tõepoolest piiritu,” tõdes Andres Arend.

Võistlusele mahub osalema paarkümmend meeskonda, ent huvilisi on Marti Pastaku sõnul mitu korda rohkem, mistõttu tuli mullu pea pooled sooviavaldused tagasi lükata. See omakorda tähendab, et võistkondade tase on väga kõrge. „Mitmes riigis korraldatakse enne Tartusse tulekut isegi koolisiseseid eelvõistlusi, kus valitakse välja tugevaimad üliõpilased. Nendega lahendatakse eelmiste aastate ülesandeid, et end olümpiaadiks vormi viia,“ kirjeldas Marti Pastak.

Eriti tugevad on olnud olümpiaadil tšehhid ja sloveenid ning ka sel korral napsas Tšehhi esikoha. Samas on ka Eesti meeskonnad jõudnud esikolmikusse. Mullu jäid meie Tartu üliõpilased neljandaks.

Lisaks üliõpilaste tasemele on erinevusi ka õppekultuuris ja sisus. Kui Eestis on ladinakeelsete terminite kasutamine anatoomiaõppes enesestmõistetav, siis Angloameerika kultuuriruumis mitte. See pani näiteks seekord esimest korda olümpiaadil osalenud britid korralikult proovile.

Just selliste erisuste üle saavad noored üheskoos naerda esimese võistluspäeva järel toimuval tudengiõhtul, kus saab konkurentsivabas õhkkonnas tutvuda, arstiõppest muljetada ning teistele oma koduülikooli tutvustada. Ühtlasi valmistab iga meeskond selleks puhuks humoorika lühivideo, mida ühiselt vaadatakse. Tutvumisõhtu lõpus valib žürii välja parima linateose. Mullu pälvis selle eriauhinna Oxfordi Ülikooli meeskond, kes pani kokku anatoomilise mõrvamüsteeriumi.

Värske õppeteo auhind on Andres Arendi sõnul eeskätt tunnustus üliõpilaste järjepidevusele ja teotahtele. „See on kumulatiivne autasu,“ rõhutas ta.

Marti Pastak lisas: „Selline märkamine on fantastiline. Eriti rõõmustav on, et tunnustus tuleb ülikoolilt endalt. See annab meile tulevikuks veel rohkem jõudu ja motivatsiooni.“

Järjekorras kaheksas rahvusvaheline anatoomiaolümpiaad toimub 21.– 22. augustil ja selle teema on apokalüpsis. „See on igal juhul väga põnev ja ma ootan huviga, kuidas üliõpilased selle välja mängivad,“ ütles Andres Arend muiates.