Eesti haiglates on tugev meeskonnavaim ja soov pakkuda võimalikult ohutut ravi, kuid patsiendiohutuse parandamiseks on vaja teha süsteemseid muutusi töökorralduses, vigadesse suhtumises ja juhtimises.
Sellisele järeldusele jõudis Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna patsiendiohutuse nooremteadur Signe Asi, kes uuris oma doktoritöö raames esimest korda terviklikult, kuidas tajuvad eri taustaga tervishoiutöötajad Eesti haiglate patsiendiohutuskultuuri ja -kliimat.
„On selge, et töötajad tahavad patsientidele võimalikult ohutut ravi pakkuda, kuid süsteem ei toeta neid alati piisavalt,“ ütles Asi. „Patsiendiohutus ei sõltu aga ainult töötajate oskustest ja pühendumusest, vaid ka sellest, milline on organisatsioonikultuur ja -kliima – kas töötajad julgevad probleemidest süüdistamist kartmata rääkida ning kas vigadest õpitakse ja nende põhjal tehakse vajalikke muudatusi.“
Uuring põhines 2022. aastal kolmes Eesti haiglas tehtud küsitlusel, millele vastas 594 töötajat nii eesti kui ka vene keeles. Osalejate seas oli nii arste, õdesid ja hooldajaid kui ka tugitöötajaid.
Tulemused näitasid, et kõige kõrgemalt hinnatakse haiglates töörahulolu, meeskonnatööd ja otseste juhtide toetust. Töötajad tunnevad, et kolleegid aitavad üksteist ka pingelistes olukordades ning vahetud juhid võtavad nende patsiendiohutusega seotud muresid tõsiselt. Seega toimib igapäevatöö osakondades üldjoontes hästi.
Samas osutas uuringu autor ka kitsaskohtadele. „Paljude hinnangul pole osakondades piisavalt töötajaid ja töötempo on nii kiire, et see võib hakata ohustama ravikvaliteeti ning patsiendi turvalisust,“ tõdes Asi. „Samuti ei tunta, et vigadesse suhtutaks õiglaselt, toetavalt ja õppimist soodustavalt. Sageli nähakse eksimusi pigem töötaja süü kui süsteemse probleemina, mistõttu kipuvad samad vead korduma.“
Uuringust ilmnes ka, et otsene juht, näiteks osakonna juhataja, on töötajate meelest usaldusväärsem kui haigla kõrgem juhtkond, keda nähakse igapäevatöö ja -probleemide suhtes kaugel olevana.
Uuringutulemuste järgi ei ole töötajate kogemused ühesugused, vaid sõltuvad nii ametikohast, töökogemusest kui ka muudest taustateguritest, nagu keel. Seetõttu tuleb patsiendiohutuskultuuri arendamisel arvestada töötajate erinevate vajadustega, rõhutas Asi.
Nooremteaduri sõnul ei saa patsiendiohutust parandada ainult töötajate pühendumusega – tuleb arendada ka süsteemi tervikuna. „Tähtis on, et raporteeritud patsiendiohutusjuhtumid viiksid nähtavate muudatusteni ja töötajad saaksid tagasisidet selle kohta, mida nende tähelepanekute põhjal tegelikult parandati,“ ütles Asi.
Ta lisas, et kuigi süsteemsed arendused on aja- ja rahamahukad, on tegu pikaajalise investeeringuga paremasse töökeskkonda, ravikvaliteeti ja patsiendiohutusse.
Signe Asi teadustöö „Patient safety culture and climate in Estonian hospitals: a cross-sectional study on employees and background characteristics“ avaldati ajakirjas BMC Health Services Research.