Patsiendiohutusjuhtumitest teavitamine ja õppimine vajab senisest süsteemsemat lähenemist

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas kaitstud doktoritöös uuriti patsiendiohutust mõjutavatest juhtumitest teavitamist ning selle tulemusi haiglates õenduse vaatenurgast. Uurimistöö näitas, et senised juhtumiteavitussüsteemid vajavad oluliselt enam juhtide panust ja tuge, samuti tegevuste läbipaistvust ning täiendavaid ressursse, et teavitamise ja õppimise protsess toimiks tõhusamalt.

Doktoritöö autor, Tartu Ülikooli õendusteaduse nooremlektor Ere Uibu täheldas, et vastavalt kehtivale seadusandlusele on tervishoiuasutustel kohustus juurutada süsteemid ja kasutusele võtta tehnoloogiad, mis võimaldavad probleemseid olukordi ette näha ning võimalikku kahju patsiendile vältida. „Inimestel on õigus tervishoiuteenuseid saades olla kaitstud juhuslike vigade tõttu tekkiva kahju eest ning nüüdisaegsed erialased teadmised ja kvaliteedinõuetest kinnipidamine peavad neid ära hoidma. Ometi on patsiendikahju lubamatult suur pea kõikjal maailmas.”

Ere Uibu sõnul on tänapäevaseid elektroonseid juhtumiteavitussüsteeme Eestis kasutanud üle viie aasta vaid kaks suuremat haiglat ning ülejäänud haiglates, tervishoiuasutustes ja ka riiklikul tasandil ei ole sel viisil juhtumitest teavitamine veel tavapraktika. „Mõlemad haiglad on oma juhtumiteavitussüsteemi loonud Soomes välja töötatud HaiPro eeskujul ning aastate jooksul arendanud neid vastavalt oma organisatsiooni vajadustele. 2014. aastal kehtestati Eestis sotsiaalministri määruse muudatusega nõue, mille järgi tervishoiuteenuse osutajal on kohustus tagada patsiendiohutuse juhiste olemasolu, kuid tänaseni puudub ühtne strateegia, mis käsitleks põhjalikult patsiendiohutuse edusamme ja arendusvajadusi.”

Doktoritöö eesmärk oli analüüsida, kuidas kasutatakse haiglates patsiendiohutusjuhtumitest teavitamisega kogutud infot õppimiseks ja patsiendiohutuse parendamiseks. Uurimistöö koosnes süstemaatilisest ülevaatest, dokumendianalüüsist ja poolstruktureeritud intervjuu-uuringust, kombineerides teadusteabe ning organisatsioonidega seotud teabe tervikuks, mis tõenduspõhise praktika arendamist parimal moel toetab.

Uurimistöö tulemused näitasid, et juhtumitest teavitamine on haiglates levinud praktika, kuid juhtumeid käsitleva info dokumenteerimine juhtumiteavitussüsteemides erineb riigiti ja asutuseti märkimisväärselt. Rahvusvahelisele kirjandusele tuginedes teavitatakse enim ravimitega seotud juhtumitest ehk ravimivigadest. Eesti haiglates on aga esikohal patsientide käitumise, samuti patsientidega seotud õnnetuste, peamiselt kukkumistega seotud juhtumid. Nii rahvusvahelisele kirjandusele tuginedes kui ka Eesti juhtumiteavitussüsteemide andmetel järgnevad töökorralduslikud juhtumid, mida on põhjustanud kas töötaja ebapiisav väljaõpe protseduuri sooritamiseks, tegevuse dokumenteerimata, kontrollimata või teostamata jätmine, või patsiendi seisundile mittevastav jälgimine või ravikorraldus.

Selgus, et kõige rohkem teavitatakse juhtumitest, millel on selgesti tuvastatavad põhjused või nähtavad tagajärjed. Ilmnes, et kuigi juhtumeid käsitlev teave eeldab pigem suurema ulatusega parendustegevusi, planeeritakse pigem selliseid tegevusi, mis on suunatud inimeste käitumise, mitte süsteemi muutmisele. „Detailsete plaanide koostamine parendustegevuste elluviimiseks ning tulemuste hindamine ei ole tavapraktika, mistõttu ei ole teada, kas planeeritud muutused toimusid või mitte. Õed ja õendusjuhid kui kõige agaramad juhtumiteavitussüsteemi kasutajad näevad juhtumitest teavitamises ja selle teabe levitamises väärtust personali kasvanud teadlikkuses ja pädevuses ning konkreetsetes elluviidud muudatustes. Samas tunnistavad nad, et patsiendiohutuse tagamiseks tehakse liiga vähe organisatsiooni tasandil muudatusi ning ikka veel napib kutse- ja erialadevahelist koostööd.”

Uibu sõnul on organisatsioonides vahetu ja sisulise tagasiside andmine juhtumist teavitajale ja süstemaatiline teabe jagamine, et juhtumitest õppida, pigem haruldased. „Patsiendiohutus vajab mitmetasandilisi ja kogu tervishoiusüsteemi hõlmavaid muudatusi ning kõigi juhtide senisest suuremat tuge ja panust. Juhtumiteavitussüsteemide kasutamise tõhustamiseks tuleb nendes arendada kogu teavitamise ja õppimise protsessi, et selle kaudu saavutada soovitud tulemus – ohutum tervishoid.” Uurimistöö tulemused pakuvad raamistiku kuidas seda parimal moel teha.

Ere Uibu doktoritöö „Utilisation and outcomes of patient safety incident reporting and learning in hospitals from a nursing perspective: a multi-method study“ juhendajad on Tartu Ülikooli kaasprofessor Kaja Põlluste ja professor Margus Lember ning Turu Ülikooli professor ja Tartu Ülikooli külalisprofessor Mari Kangasniemi.