Riiklike residentuuriarutelude keskmes oli arstide järelkasvu küsimus

9.–10. veebruaril toimunud kohtumistel arutasid Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna, Sotsiaalministeeriumi, Eesti Haiglate Liidu ja erialaseltside esindajad erakorralise meditsiini, peremeditsiini ja sisehaiguste residentuuri hetkeolukorda ja tulevikusuundi.

Arutelude käigus vaadati üle viimaste aastate riikliku tellimuse täitmine ning residentuuriprogrammide läbimine ja lõpetamine. Kavandati ka järgmise kolme aasta tellimust, et tagada tervishoiusüsteemi toimimiseks vajalik järelkasv, mis vastaks muutuvatele ühiskondlikele ja demograafilistele vajadustele.

Kõigi kolme eriala puhul nähti selget vajadust suurendada lähiaastatel arstiteaduse põhiõppesse vastuvõetavate üliõpilaste arvu. Kuna residentuuri saab astuda alles pärast kuueaastase põhiõppe läbimist, mõjutavad praegused vastuvõtuotsused residentuuriprogrammide täituvust 6–10 aasta pärast.

Eesti arstkond vananeb ja uusi arste ei lisandu piisavalt kiiresti. Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste residentuuriprodekaani doktor Helen Reimi sõnul tuleb tulevikku puudutavate otsuste tegemisel lähtuda eeskätt demograafilistest andmetest. „Vastuvõtuarvu kasvatamata ei ole võimalik tagada piisavat järelkasvu, eriti erakorralise meditsiini, peremeditsiini, sisehaiguste ja muudel praegu kriitilisematel erialadel,“ lausus ta.

Sotsiaalministeeriumi tervisevaldkonna tööjõupoliitika juhi Katrin Kivisilla arvates on jätkusuutliku tervishoiusüsteemi tagamiseks oluline residentuuri õppekohad korrapäraselt üle vaadata ja hinnata nende kattuvust tervishoiuvaldkonna vajadustega. „Lähtume seejuures rahvastiku terviseandmetest, teenusevajadusest ja tööjõusuundumustest, et kindlustada residentuuriõppe tugevus nii tänaste kui ka tulevaste proovikivide ületamisel le ja tagada igas Eesti piirkonnas vajalik eriarstiabi,“ rõhutas Kivisild.

Samuti arutati residentuuriõppe sisu ja korraldust ning rõhutati vajadust pakkuda residentidele nüüdisaegsetele standarditele vastavaid töötingimusi, selget töövoogu ning meeskonnatööd ja erialast arengut soodustavat keskkonda. Doktor Helen Reim leidis, et see on tulevaste arstide erialavalikus suureks kaalukausiks. „Residentuuri astujate otsuseid mõjutab mitu tegurit, kuid märgatavat rolli mängivad nii positiivne praktikakogemus põhiõppe ajal kui ka kolleegide tagasiside residentuuriprogrammide laadi ja korralduse kohta,“ märkis ta.

Sel põhjusel on Tartu Ülikoolis praegu käsil kõigi 48 residentuuriprogrammi kaasajastamine, et uuendada õppekvaliteedi standardeid ja sõnastada selgemalt residentuuri käigus omandatavad erialapädevused.

Kohtumistel käsitleti ka piirkondliku teenuse jätkusuutlikkust. Ülikool rõhutas, et olenemata arsti töökohast peab väljaõpe olema tagatud ühtlaselt hea kvaliteediga ning tervishoiuteenuse kättesaadavuse tagamine üle Eesti on nii riiklike asutuste kui ka tööandjate ühine vastutus.

Samal ajal toimuvad Tartu Ülikooli ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel läbirääkimised kõrghariduse rahastamise üle. Kuigi vajaduses suurendada arstiõppe vastuvõttu ollakse üksmeelel, vajab kokkuleppeid veel mitu olulist küsimust, sealhulgas rahastus.