Tartu Ülikooli doktoritöös uuriti, kuidas parandada vähi ennetust HIV-iga elavate inimeste seas

Tartu Ülikooli arstiteaduse erialal kaitstud doktoritöös uuriti HPV-ga seotud vähke HIV-iga elavatel inimestel ning kuidas minna üle riskipõhisele ennetusele.

Doktoritöö autor Anna Tisler selgitas, et tänu antiretroviirusravile ei ole HIV enam surmaga lõppev haigus, vaid sellest on saanud hallatav krooniline seisund. „Kuid see areng toob kaasa uusi väljakutseid, sest vähk on muutunud HIV-iga elavate inimeste seas üheks peamiseks haigestumise ja suremuse põhjuseks, tuues esile vajaduse ennetusmeetmete järele,” lisas Tisler.

Tisleri sõnul on HIV-iga inimestel olulisemalt suurem risk erinevate vähkide tekkeks HIV-i põhjustatud immuunsüsteemi nõrgenemise tõttu koos käitumuslike riskitegurite, kooinfektsioonide ja kroonilise põletikuga. „Inimese papilloomiviirus (HPV), mis on mitmete vähkide peamine põhjus, halvendab seda olukorda. 2018. aastal põhjustas HPV maailmas 690 000 vähijuhtu, sealhulgas emakakaela-, anaal-, ja neeluvähki.“

Doktoritöö eesmärk oli uurida Eesti HIV-iga elavate inimeste seas HPV-ga seotud vähkide esinemissagedust, sõeluuringu mustreid ja emakakaelavähi riskitegureid. Lisaks uuriti võimalusi arendada riskiennustuse mudeleid, et toetada riskipõhise emakakaelavähi sõeluuringu väljatöötamist. Doktoritöö tugineb kolmele varasemate andmete põhjal tehtud uuringule, kus kasutati Eesti riigi kogutud rahvastikuandmeid ja erinevate registrite andmeid.

Emakakaelavähk on suures osas ennetatav vaktsineerimise ja regulaarse sõeluuringu abil, kuid HIV-iga elavatel naistel on riskid suurenenud. Tulemused näitasid, et ehkki sõeluuringute programmid on olemas, osalesid 2009.–2018. aastal pidevalt vaid 14% HIV-iga elavaid naisi pikaajalises korraldatud emakakaelavähi sõeluuringus. „Takistusteks on stigma, kindlustuse puudumine ja kaasnevad tervisemured, mis takistavad ennetusmeetmetele kergemat ligipääsu,” ütles Tisler.

Anna Tisleri sõnul seisab Ida-Euroopa, sealhulgas Eesti, silmitsi kahekordse terviseväljakutsega: kõrge HIV-i levimuse ja ebaefektiivne emakakaelavähi vähi ennetusprogrammiga. „Eestis elab umbes 11 000 HIV-ga inimest, kellest 36% on naised, kuid emakakaelavähi ennetamine pole endiselt tõhus ning on alla 60% osalusmääraga üldpopulatsioonis. Traditsioonilised sõeluuringud ei vasta sageli HIV-iga elavatele naiste spetsiifilistele vajadustele. Seetõttu on tarvis personaliseeritud ja riskipõhiseid strateegiaid, mis arvestavad HIV-staatust ja eelnevaid emakakaela kahjustusi. Prognoosimudelid, mis põhinevad terviseandmetel, aitavad optimeerida sõeluuringuid, vähendades samas ülediagnoosimist ja valepositiivsete tulemuste riske,” selgitas Tisler.

Tisleri sõnul võiksid lahenduseks olla kohandatud sekkumised, milles osaleksid HIV-iga elavate inimeste kogukonnad, kes aitavad tõsta sõeluuringu osalusmäära. “Abiks oleksid kogukonnapõhiseid teavitamisprogrammid, stigma vähendamise algatused tervishoiuvaldkonnas ja kodutestimise võimalused.”

Anna Tisler rõhutas, et poliitikakujundajate, teadlaste ja tervishoiutöötajate koostöö on oluline, et tagada ennetusmeetmete kaasamine ja kõikide jõudude kaasamine vähi ja HIV-i vastu.

Anna Tisler kaitses doktoritööd „HPV-ga seotud vähid HIV-ga elavatel inimestel ja üleminek riskipõhisele ennetusele“ 6. juunil. Doktoritöö juhendaja on professor Anneli Uusküla.