Tartu Ülikooli ja Medicumi koostöös hakatakse uurima digitaalseid raviteekondi

Image

2024. aasta oktoobris sõlmisid Tartu Ülikool ja Medicum Perearstikeskus AS koostöölepingu teadmussiirdedoktorantuuri õppekoha loomiseks. Meditsiiniteaduste valdkonna doktorant Gerhard Grents keskendub oma väitekirjas raviteekonda toetavatele digilahendustele.

Medicumi perearstina töötav Gerhard Grents sõnas, et nii tema kui ka Medicumi soov on muuta patsientide ravi ja liikumine meditsiinisüsteemis tõhusamaks, hoides seejuures kokku spetsialistide aega ja tervishoius kuluvat raha. Raviteekond on ravijuhtimise meetod, mille abil korraldatakse ühte patsiendirühma puudutavat ravi kindlal ajavahemikul. See hõlmab kõiki vajalikke teenuseid ja protsesse patsiendi esimesest kontaktist tervishoiuteenuse osutajaga kuni taastumiseni või haiguse lõpuni. Digitaalseks nimetatatakse raviteekonda, mida toetavad digilahendused.

Täpsemalt uurib Grents doktoritöös digitaalset raviteekonda müokardiinfarkti järgse taastusravi näitel. „Selline taastusravi on Eestis suuresti alakasutatud, kuigi ravimeetodina väga tõhus. Probleem on sellega, et taastusravile saadetakse patsiente vähe ja taastusravi jätab pooleli neist üsna suur hulk. Seega on tähtis uurida, kas ja kuidas saaksid digilahendused aidata neid parameetreid parandada,“ selgitas ta.

Tervishoiuvaldkonnas töötades on doktorant näinud olukordi, kus digitaalsed tööriistad võiksid abiks olla ja arstide aega kokku hoida, kuid kahjuks ei ole need disainitud selliselt, et nad suudaksid oma täit potentsiaali rakendada. „Olemasolevaid tarkvaralahendusi kasutatakse vaid osaliselt või ei kasutatagi. Põhjusteks on näiteks digitööriistade kasutajavaenulik disain ja kasutajate puudulik digipädevus. Seetõttu kulutatakse sageli hulk raha ja arendatakse tarkvara, mis kasutust ei leia.“

Grents nentis, et ka uute äppide ja tarkvaralahenduste arendamisel on omad vead. „Näiteks juhtub sageli, et tarkvaralahendused ei suhtle omavahel ja kasutajatel on tarvis sama infot mitu korda sisestada. Lisaks nõuab iga uus digitööriist väljaõpet. Kokkuvõttes võib uue tarkvara kasutuselevõtt hoopis tööd juurde tekitada ja süsteemi veelgi vähem tõhusaks muuta. Seega ongi tähtis uurida, millistes raviteekonna osades arvuti meid aidata saaks.“

Eestis on alustatud raviteekondade kiirendiprogrammiga. Grentsi sõnul on tänu sellele oodata hulganisti uusi võimalusi raviteekondade loomiseks. „Oma olemuselt aitavad need teekonnad ravi standardiseerida ja tänu sellele kvaliteeti ühtlustada. Raviteekondade üks eesmärk on aega ja raha kokku hoida, kuid paradoksaalselt näitab maailma ja Eesti kogemus, et lisandub ka omajagu paberitööd. Seepärast tuleks leida lahendusi, mis aitavad raviteekonnad tervishoiuspetsialistidele ja patsientidele mugavamaks muuta. Siin võivadki abiks olla digilahendused.“

Tartu Ülikooli teadmussiirdedoktorantuur võimaldab Grentsil täiustada oma õpetamisoskusi ja arendada koostöös kolleegidega meditsiiniharidust ülikoolis. „Viimasega olen suuremal või vähemal määral tegelenud pea terve oma ülikooli- ja residentuuriaja ning plaanin sellega ka doktorantuuri vältel jätkata.“

Doktoritöö „Leveraging Digital Technology for Enhanced Care Pathways“ juhendajad on Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda, terviseinformaatika kaasprofessor Raivo Kolde ja Medicumi nõukogu esimees Kalev Karu.

Teadmussiirdedoktorantuur on ülikooli, partnerorganisatsiooni ja doktorandi vaheline koostöövorm, mis võimaldab suurendada teadustöö rakendatavust ja vastavust ühiskonna vajadusele ning doktorikraadiga töötajate osakaalu ettevõtetes ja asutustes. Loe lähemalt ülikooli kodulehelt.