Tartu Ülikooli teadlane otsib probiootiliste haavakatetega lahendust antibiootikumiresistentsuse vähendamiseks

Tartu Ülikooli füüsikalise farmaatsia nooremteadur Oksana Gerulis töötab välja probiootilisi haavakatteid, mille eesmärk on parandada krooniliste ja nakkuslike haavade ravi ning pakkuda alternatiivi antibiootikumidele.

Uuenduslikud haavakatted valmistatakse farmaatsia instituudis patenditud mikrokiip-elektrospinnimise tehnoloogiaga ja need koosnevad imepisikestest kiududest, mille sisse on viidud probiootiliste bakteritega kerakesed. Need väikesed abimehed eritavad oma elutegevuse käigus kasulikke aineid, mis aitavad võidelda haavas olevate patogeensete bakterite ehk haigustekitajatega.

Probiootilisi haavakatteid pole tarvis kasutada kõikide haavade puhul – sageli piisab ka tavalisest plaastrist, salvist või geelist. Küll aga on neist palju abi juba saastunud või põletikuliste haavade ravis, selgitas Gerulis.

„Seda probleemi on eriti tihti diabeetikutel, eakatel või nõrgestatud immuunsüsteemiga inimestel, kellel võib isegi mõne lihtsama haava paranemine olla aeglane. Mida kauem paranemine kestab, seda suurem on risk, et haav muutub krooniliseks ja vajab lõpuks antibiootikumravi,“ lisas ta.

Antibiootikumide laialdane kasutamine on aga kaasa toonud üha kasvava probleemi – resistentsuse. See tähendab, et bakteritel tekib ajaga antud ravimite suhtes vastupanuvõime, mistõttu pole need enam haiguse vastu võitlemisel tõhusad.

Probiootilised haavakatted on siinkohal paljulubav alternatiiv, sest sealsed bakterid toodavad korraga mitut antimikroobset ühendit. „Tegu on justkui mitmest toimeainest koosneva kokteiliga,“ rääkis Gerulis. „Kui ühe aine vastu võib kergesti tekkida resistentsus, siis mitme suhtes on see tõenäosus juba väga väike.“

Lisaks antibakteriaalsetele omadustele on haavakatteid arendatud nii, et need laseksid õhku läbi, oleksid piisavalt tugevad, et kaitsta kahjustatud kohta uute vigastuste eest, ning aitaksid tagada, et haav ei oleks liiga kuiv ega liiga niiske.

Siiani on Gerulis uurinud Prantsusmaalt pärit probiootiliste bakterite omadusi katseklaasi tasandil laboritingimustes. Näiteks on katsed näidanud, et probiootilised haavakatted säilitavad tänu neis sisalduvatele probiootilistele bakteritele oma funktsionaalsuse ja antimikroobse toime kuni neli kuud külmas hoituna.

Samuti on Gerulis välja töötanud, et üks haavakate võib ideaalsetes, probiootiliste bakterite kasvuks sobivates tingimustes toimida kuni seitse päeva. Tegelikult on haavas aga teistsugune keskkond ja haavakatteid ei hoita nakkusega haaval korraga üle kolme päeva. Seetõttu on keeruline täpselt ennustada, kuidas bakterid haavas käituma hakkavad, kuna rolli mängib mitu keskkonnategurit, mida pole võimalik laboris täielikult jäljendada.

Seetõttu liigub uurimistöö uude faasi: juba sel aastal alustatakse loomkatsetega, et hinnata probiootiliste haavakatete tõhusust elusorganismide peal. Millal võiks see uuenduslik lahendus apteegiriiulile jõuda, on aga veel vara öelda, sest kõik sõltub edasiste katsete tulemustest, rõhutas Gerulis.

Eelmise aasta lõpus pälvis Oksana Gerulis professor Marika Mikelsaare stipendiumi. Selle toel plaanib ta osaleda rahvusvahelisel farmaatsiakonverentsil Saksamaal Bremenis, et tutvustada oma uurimistöö tulemusi laiemalt. Oksana Gerulise teadustöö on seotud Eesti Teadusagentuuri rahastatud suurema teadusprojektiga PRG1507 („Biorelevantsete mudelite arendamine haavainfektsioonide ravis kasutatavate multifunktsionaalsete antimikroobsete haavakatete uurimiseks“).