Tartu Ülikooli teadlased töötavad välja tööriista, mis aitab muuta tervishoius kasutatava tehisaru õiglasemaks

Tartu Ülikooli juhitud rahvusvaheline teadusprojekt pälvis toetuse tiheda konkurentsiga NordForski rahastusvoorus. Toetuse abil luuakse kolme aastaga maailma esimene meditsiinilise tehisaru õigluse kompass. Kokku esitati taotlusvooru ligi 200 projekti, millest rahastuse sai vaid 17. Ühtlasi on tegemist ainsa edukaks osutunud taotlusega, kus Eesti täidab juhtrolli.

Kolme aasta ja 300 000 euroga töötavad Tartu Ülikooli rahvatervishoiu teadlased välja õigluse kompassi, mis aitab vastata küsimusele, kui palju ebavõrdsust tekitavad tehisarumudelid meditsiinis. Teisisõnu saab kompassi abiga teada, milliseid sotsiaalseid gruppe ohustab enim ravivõimaluste ebavõrdsus ja millised lahendused aitaksid neid muresid leevendada.

Projekti käigus rakendatakse uut ChatGPT-l põhinevat mudelit, mida projekti partnerid tutvustasid hiljuti rahvusvahelises teadusajakirjas Nature, rääkis projekti koordinaator, Tartu Ülikooli rahvatervishoiu kaasprofessor Taavi Tillmann. „Uus mudel oskab senisest paremini võtta arvesse aja kulgu, mistõttu suudame terviseandmete põhjal ennustada, kellel on suurem tõenäosus näiteks vähi või südame-veresoonkonnahaiguste tekkeks ning millal võiks haigus avalduda,“ selgitas ta.

Tillmanni sõnul aitaksid sellised varajased ohumärgid arstidel paremini otsustada, millised patsiendid tuleks saata sõeluuringule ja kellele määrata ennetav ravi. Paraku ei tööta senine mudel kõigi peal võrdselt. Näiteks ei pruugi see olla sama täpne madalama sissetuleku või maapiirkondades elavate inimeste puhul, sest mudeli treeningandmed põhinevad eeskätt jõukamate ja kõrgema haridustasemega inimestel.

Et seda statistilist kallutatust vähendada, on teadlastel uues projektis abiks kõigi üle 40-aastaste Eesti, Soome, Taani ja Rootsi inimeste terviseandmed. Andmebaaside põhjal lastakse uuel ChatGPT-põhisel mudelil prognoosida rinnavähi, jämesoolevähi, südameinfarkti ja insuldi ning koroonasuremuse juhtumeid kõigis neljas riigis. Seejärel võrreldakse ennustusi tegelike andmetega, et hinnata, milliste sotsiaalsete rühmade seas mudeli täpsus väheneb – näiteks kas prognoosi mõjutab inimese vanus, sugu, päritolu, haridustase või sissetulek.

Samuti tehakse projekti jooksul küsitlus 1500 osalejaga neljast riigist. Osalejatel tuleb kõrvutada ja hinnata tervishoiu erinevaid stsenaariume. See aitab välja selgitada, millist ebavõrdsuse taset peab laiem avalikkus üldse vastuvõetavaks.

See ongi Tillmanni sõnul üks projekti põhieesmärke. „Tahame tuvastada kriitilise piiri, kui palju oleme nõus mudeli ebavõrdsust tolereerima,“ selgitas ta. „Sellele tuginedes saame luua juhised, millega tehisaru loojad ja juurutajad peaksid arvestama, et nende tehnoloogia oleks masskasutamisel piisavalt õiglane.“

Teadlased loodavad, et projekt aitab vähendada inimeste hirme tehisaru kallutatuse suhtes ja leida võimalusi ilmnenud puuduste parandamiseks. Pikas plaanis on õigluse kompassi eesmärk tagada, et tuleviku tervishoiutehnoloogia ei keskenduks vaid ühe grupi, vaid kogu elanikkonna heaolule.