Tartu Ülikooli teadlased uurivad, miks suurendab krooniline stress Parkinsoni tõve riski

Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi teadlased alustasid viieaastast uurimisprojekti, mille eesmärk on mõista, miks on pikaajalise depressiooni, ärevuse ja kroonilise stressiga inimestel suurem risk haigestuda Parkinsoni tõppe.

Parkinsoni tõbi on progresseeruv neuroloogiline haigus, mis mõjutab miljoneid inimesi üle maailma. Kuigi osa haigusjuhtudest on seotud pärilike geneetiliste muutustega, ei teata endiselt enamikku haigestumiste põhjuseid.

Hiljutised laialdased uuringud on näidanud, et pikaajalise depressiooni ja ärevushäiretega inimestel on märgatavalt suurem tõenäosus haigestuda hilisemas elus Parkinsoni tõppe. Projekti juhtivuurija, Tartu Ülikooli farmakoloogia kaasprofessori Miriam Ann Hickey sõnul pole aga seni selge, millised bioloogilised mehhanismid seda seost selgitavad.

„Ärevust, depressiooni ja Parkinsoni tõbe on eraldi küll palju uuritud, kuid nende omavahelisest seosest teame endiselt üllatavalt vähe. Parkinsoni tõbi on ravimatu haigus, mistõttu on väga vajalik mõista, millised mehhanismid selle kujunemist mõjutavad. See aitab tulevikus paremini suunata nii teadustööd kui ka tõhusamate ravivõimaluste väljatöötamist,“ rääkis Hickey.

Parkinsoni tõbe ei peeta enam üksnes ajutalitlust mõjutavaks haiguseks – varased muutused võivad ilmneda ka näiteks soolestikus. Ka lüsosoomide ehk raku sees jääkaineid lagundavate organellide talitlus on seotud Parkinsoni tõve kujunemisega, mistõttu keskendutakse uuringus eeskätt küsimusele, kuidas mõjutab stress lüsosoomide tööd.

Selleks teeb Hickey uurimisrühm laborikatseid, mille tulemusi võrreldakse hiljem patsientide suurte andmekogudega, et tuvastada bioloogilisi radu, mis seovad kroonilise stressi Parkinsoni kujunemisega.

Praegu on projekt esmaste laborikatsetuste järgus. Tulemusi plaanivad teadlased tutvustada nii teaduskonverentsidel kui ka kliinikutes, et uuringust saadud teadmised jõuaksid kiiresti teadlaste ja arstideni ning aitaksid kaasa Parkinsoni tõve varasemale diagnoosimisele ja tõhusamale leevendamisele.

„Kui mõistame, miks on depressiooni ja ärevusega inimestel suurem risk Parkinsoni tõppe haigestuda, saame tulevikus hakata otsima võimalusi selle riski vähendamiseks. See oleks väga suur samm edasi patsientide heaolu suunas,“ lisas Hickey.