Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi uus täienduskursus „Välismaalased Eesti tervishoiusüsteemis“ põhineb Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) pagulaste ja migrantide tervise ja heaolu pädevusstandardil ning on esimene omataoline kogu maailmas.
Koos WHO-ga loodud kursus on mõeldud eelkõige arstidele, residentidele ja teistele tervishoiutöötajatele, kes puutuvad oma töös kokku erineva kultuuri- ja rändetaustaga patsientidega.
Kursuse ellukutsuja ja õppejõu, Tartu Ülikooli peremeditsiini assistendi Tarmo Looguse sõnul vajavad tervishoiutöötajad üha enam eriteadmisi ja -oskusi, et pakkuda erineva taustaga patsientidele kvaliteetset ravi. „Kursusel antakse terviklik ülevaade sellest, mil moel osutada pagulastele ja migrantidele teadlikku tervishoiuteenust ning kuidas võib ränne mõjutada inimese tervist. Samuti mängime läbi olukordi, kus patsiendil võivad puududa tavapärased terviseandmed ja -tõendid, näiteks vaktsineerimispass,“ selgitas Loogus.
Tähtsal kohal on ka suhtlusoskus. Kursusel käsitletakse keelebarjääri ületamist ning tõlketeenuse ja kultuurivahendajate abi kasutamist, mis on Euroopa haiglates ja perearstikeskustes veel suhteliselt vähelevinud praktika.
Paindlik veebikursus võimaldab õppida töö kõrvalt ning selle juhendajad on rahvusvaheliselt tunnustatud rahvatervishoiu- ja rändeeksperdid, kes toovad õppesse nii üleilmse vaate kui ka praktilise kogemuse.
Praeguseks on kursusele registreerunud 218 osalejat. Aasta algul sama kursuse läbinud Tartu Ülikooli peremeditsiini kaasprofessori Kadri Suija sõnul on see hindamatu väärtusega kõigile, kes iga päev patsientidega tegelevad. „Perearstikeskuses töötades puutun sageli kokku inimestega, kelle emakeel ei ole eesti keel ning kes on tulnud Eestisse kas õpingute, töö või sõja tõttu. Välismaalasest patsiendi abistamine võib olla keerukas, sest meil puudub tema kohta taustainfo. Samuti võivad tema ootused arstiabile olla teistsugused. Samas peab iga inimene saama vajalikku abi ning kogema võrdset ja väärikat kohtlemist,“ ütles Suija.
Kursusel osalemine aitas tal paremini mõista sotsiaalsete ja kultuuriliste tegurite rolli ja mõju arstiabile ning andis kindlustunde välismaalastest patsientidega töötamisel. Oskus kohelda mujalt tulnud patsienti sobival viisil peaks tema meelest kuuluma iga arsti baasoskuste hulka.
Osalejate hea tagasiside kinnitab Tarmo Looguse sõnul kursuse vajalikkust. „See annab võimaluse aidata kaasa Eesti tervishoiuteenuse parandamisele. Kursusele osaks saanud rahvusvaheline tähelepanu näitab, et teema pakub kõneainet kogu maailmas. Eriline tänu kuulub WHO Eesti esinduse juhile Kristina Köhlerile, kes aitas partnerid ühtseks meeskonnaks liita,“ lisas Loogus.
Kursusele saab registreeruda ÕIS-is.