Tartu võõrustas esimest korda Põhjamaade lootemeditsiini konverentsi

27.–29. mail toimus Tartus Põhjamaade lootemeditsiini konverents, mis tõi kokku valdkonna teadlased ja arstid Põhja- ja Baltimaadest ning kaugemaltki. Konverentsil keskenduti loote- ja perinataalmeditsiini kõige aktuaalsematele teemadele, alates loote neuroloogiast ja geneetikast kuni rasedusega seotud terviseriskide ja uute ravivõimalusteni.

Konverents toimus Eestis esimest korda ning andis siinsetele arstidele ja teadlastele suurepärase võimaluse osaleda maailmatasemel teadusüritusel, rääkis konverentsi peakorraldaja, Tartu Ülikooli sünnitusabi, günekoloogia ja geneetika professor Kristiina Rull.

„Rahvusvahelise kõrgetasemelise konverentsi toimumine Tartus aitab tugevdada koostöösidemeid ning tuua siia uusimat teadusinfot. Eriliselt hea meel on selle üle, et mitmed ettekanded tulid Eesti spetsialistidelt, mis suurendab meie teadlaste ja kliinikute rahvusvahelist nähtavust ning kinnitab Eesti tugevat kompetentsi lootemeditsiini valdkonnas,” rõhutas Rull.

Tänavuse programmi keskmeks olid loote aju ja närvisüsteemi arenguhäired, rasvumise mõju rasedusele, preeklampsia ja rasedusdiabeedi pikaajalised mõjud ema tervisele. Samuti käsitleti uusi võimalusi mitteinvasiivses süünieelses testimises ja looteravis.

Teiste seas pidas konverentsil ettekande Ühendkuningriigi King’s Global Health Institute’i professor Laura Magee, kes keskendus rasedusdiabeedi ja preeklampsia pikaajalisele mõjule ema tervisele. Magee sõnul on emade teadlikkuse suurendamine ja varajane sekkumine kriitilise tähtsusega.

„Rasedustüsistused kujutavad naise veresoonkonna tervisele märkimisväärset riski, mistõttu on oluline jälgida pärast sünnitust vererõhku ning seda vajadusel reguleerida. Muidugi aitab kaasa ka tervislik ja aktiivne eluviis. Samuti näitavad uuringud, et riske aitab vähendada rinnaga toitmine,” selgitas ta.

Samuti rõhutas professor, et ema ja lapse tervist ei tohiks pärast sünnitust käsitleda eraldi. Ka sünnitusjärgne periood vajab terviklikku lähenemist, sest just siis on võimalik märgata ja ennetada terviseprobleeme, mis võivad mõjutada nii ema kui ka lapse heaolu aastaid hiljem.

Konverentsist võttis osa ligi 200 teadlast ja tervishoiutöötajat Eestist, Põhja- ja Baltimaadest, Ühendkuningriigist ning mujalt Euroopast.

Loe rasedusdiabeedi ja preeklampsia pikaajalistest mõjudest pikemalt Novaatorist.