Teadmussiirdedoktorandid ja partnerid andsid ühise töötoaga koostööle uut hoogu

3. märtsil 2026 toimunud Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna teadmussiirdedoktorantuuri töötuba tõi esimest korda kokku kõik arsti- ja terviseteaduse ning veterinaaria haru teadmussiirdedoktorandid, nende juhendajad ja koostööpartnerid üle Eesti.

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna teadusprodekaan professor Maris Laan rõõmustas töötuba avades teadmussiirdedoktorantuuri kiire arengu ja märgatavate edusammude üle. „Kui ma kaks aastat tagasi oma ametikohale asusin, ei osanud ma ettegi kujutada, et meil võiks toimuda sedavõrd suuremahuline üritus. Tänane kohtumine annab hea võimaluse jagada oma kogemust ja arutada üheskoos, kuidas senist koostööd veelgi tugevdada,” ütles ta.

Päeva jooksul tutvustasid doktorandid oma uurimisprojekte. Oma vaadet teadmussiirde rollist ja olulisusest jagasid ka ülikooli koostööpartnerid. Päeva lõpetas vestlusring, kus keskenduti teadmussiirdedoktorantuuri mõjule majanduse ja ühiskonna arengus.

Arstiteaduse doktoriõppe programmijuht Aavo Lang rõhutas, et teaduse tähtsus ühiskonnas sõltub sellest, kui hästi jõuavad akadeemilised teadmised praktikasse. „Arstiteaduse järjepidevuse tagamiseks ei piisa üksnes ülikoolist ega ülikoolihaiglast, vaid osalema peavad ka Eesti suurhaiglad ning tervishoiuvaldkonnas tegutsevad asutused ja ettevõtted. Oluline on, et meie teadustöö tulemused jõuaksid ülikoolist väljapoole ja aitaksid kaasa teaduspõhiste otsuste langetamisele,” märkis Lang.

Sama meelt oli ka Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse ning kõrg- ja kutsehariduse poliitika asekantsler Renno Veinthal, kes andis osalejatele põhjaliku ülevaate Eesti teadmussiirdedoktorantuuri hetkeseisust ja tulevikuväljavaadetest. „Ettevõtetes töötab endiselt vähe doktorikraadiga teadlasi, mis tähendab, et osa teadustulemustest ei jõua ülikoolist kaugemale ega rakendu praktikas. Samas on riiklikul tasandil tekkinud üha selgem arusaam, et doktorikraadiga spetsialistid on ühiskonna arengus olulisel kohal,” tõdes Veinthal.

Ta lisas, et selline töötoa formaat annab kõigile osalistele võimaluse teadvustada teadmussiirdedoktorantuuri võimalusi ja potentsiaali. „Loodan, et igaühest, kes täna siia tee leidis, saab omamoodi teadmussiirdedoktorantuuri saadik,” lisas ta.

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas õpib praegu 17 teadmussiirdedoktoranti. Vastuvõtt teadmussiirdedoktorantuuri on avatud aasta läbi. Loe õppimisvõimaluste kohta lähemalt.