TÜ liikumislabori juhataja Merike Kull rääkis Riigikogus laste ja noorte kehalise aktiivsuse tõstmisest

Ettekandega astus saadikute ette ka Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi liikumislabori juhataja Merike Kull.
TÜ liikumislabori juhataja Merike Kulli sõnul eeldab probleemi lahendamine eri valdkondade vahelist koostööd ja ühist visiooni.
Autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei

4. juunil toimunud Riigikogu täiskogu istungil arutati sotsiaalkomisjoni algatatud riikliku tähtsusega küsimusena Eesti laste vähest liikumisaktiivsust ning selle mõju noorte füüsilisele ja vaimsele tervisele. Ettekandega astus saadikute ette ka Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi liikumislabori juhataja Merike Kull.

Laste ja noorte vähene liikumine on Eestis kujunenud suureks probleemiks: iga teine laps ei liigu piisavalt. See mõjutab nii noorte igapäevast heaolu kui ka ühiskonna pikaajalist toimimist, ulatudes tervishoiuvaldkonnast majanduse ja riigikaitseni.

Ettekandes rõhutas Merike Kull, et Eesti laste ja noorte tervisenäitajad viitavad selgele vajadusele senisest terviklikumate lahenduste järele, ent see eeldab eri valdkondade vahelist koostööd ja ühist visiooni.

„Võib küsida, kelle mure see probleem on. Ühtset vastust sellele tegelikult pole. Lapse liikumisharjumuste kujunemisel on kõige alus pere, kuid me ei saa lapsevanemaid selle vastutusega üksi jätta. Neid peavad toetama süsteemsed lahendused, mida saavad ühiselt kujundada riik, kohalikud omavalitsused, haridusasutused ja kogukonnad,“ ütles Kull.

TÜ sporditeadlaste hinnangul peavad liikumisega seotud huvitegevus ja treeningvõimalused olema kättesaadavad kõigile lastele sõltumata nende elukohast või pere ressurssidest. Lisaks tuleks suurendada liikumise ja spordiga seotud tundide arvu vähemalt kolmele korrale nädalas ning kujundada avalikku ruumi nii, et see toetaks laste igapäevast aktiivsust ka pärast koolitunde. Samuti on vaja käivitada üleriigiline laste ja noorte kehaliste võimete seire, mis annaks tõenduspõhise aluse edasiste otsuste ja meetmete kujundamiseks.

„Me teame, millised lahendused toimivad, kuid just nüüd on Riigikogul vaja teha otsuseid ja kujundada süsteemseid poliitmeetmeid, rahastusmudeleid ning ühiskondlikke kokkuleppeid, mis seaksid laste ja noorte tervise senisest tähtsamale kohale. Küsimus pole enam selles, mida teha, vaid selles, kas meil on ühine tahe need lahendused ka päriselt ellu viia. Meie teadlastena oleme valmis selle nimel töötama,“ rõhutas Kull.

Istungil tegid ettekanded ka Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Mihkel Lees, Kaitseressursside Ameti peadirektor Anu Rannaveski ja Eesti Olümpiakomitee asepresident Gerd Kanter.

Loe arutelu kohta lähemalt Riigikogu kodulehelt.