Uued terviseandmetel põhinevad mudelid aitavad südamehaiguste riski varem märgata

Südamepuudulikkus on kasvav rahvatervishoiuprobleem nii Eestis kui ka Euroopas. Samas on selle õigeaegne avastamine sageli keeruline. Tartu Ülikooli rahvatervishoiu nooremteadur Laura Lõo töötas koos rahvusvaheliste kolleegidega välja mudelid, mis aitavad haigusriski tuvastada juba enne sümptomite avaldumist.

Südame-veresoonkonnahaigused on tervishoiusüsteemile suur koorem ja põhjustavad Eestis ligi poole kõikidest surmadest.

Laura Lõo sõnul pole südamehaiguste ennetamine olnud murettegevast statistikast hoolimata siiani piisavalt süsteemne. „Sageli avastatakse südamepuudulikkus alles siis, kui inimene satub mõnel muul põhjusel arsti juurde. Seega on äärmiselt oluline, et ravi jõuaks õigel ajal õigete inimesteni,“ tõdes Lõo.

Suurte rahvusvaheliste terviseandmebaaside põhjal arendasid teadlased välja kaks südamepuudulikkuse riski hindamise mudelit, mille töökindlust testiti Eesti geenivaramu andmete põhjal.

Esimene mudel, SCORE2-HF, on mõeldud haiguse varajaseks tuvastamiseks üldpopulatsioonis ja võimaldab hinnata südamepuudulikkuse riski kuni kolmekümne aasta jooksul. Riski hindamine põhineb korrapäraselt kogutavatel tervisenäitajatel, nagu vererõhk ja kehamassiindeks. Suurteks riskiteguriteks on suitsetamine, 2. tüüpi diabeet ja vererõhuravimite tarvitamine.

Mudeli arendamisel kasutati üle-eestilist ainulaadset andmebaasi BIG-HEART, mis hõlmab kõigi 2012. aasta seisuga Eestis elanud üle 36-aastaste inimeste tervise- ja sotsiaalandmeid. Kokku kasutati mudeli väljatöötamisel ligi 700 000 eestlase tervisenäitajaid.

„Eesti on küll väike riik, kuid on ülimalt rõõmustav näha, et saame oma andmetega edukalt osaleda suurtes rahvusvahelistes teadusprojektides,“ toonitas Lõo.

Teine mudel, SMART2-HF, on mõeldud inimestele, kel on varem esinenud südame-veresoonkonnahaigusi. Mudel põhineb patsientide haiguslool ja võimaldab hinnata südamepuudulikkuse tekkeriski järgmise kümne aasta jooksul.

Teadustöö tulemuste kohaselt esineb see risk Euroopas ebaühtlaselt. Analüüsist ilmneb, et Ida- ja Kesk-Euroopas, sealhulgas Eestis, on riskitase võrreldes Lääne-Euroopaga kõrgem. Lõo hinnangul võivad neid erinevusi selgitada nii riskitegurite suurem sagedus kui ka elustiil. Samuti võivad rolli mängida ajaloolised ja sotsiaalsed põhjused. Näiteks on varasemates uuringutes seostatud inimeste tervisekäitumisega nõukogudeaegseid mustreid, nagu suitsetamine ja alkoholi liigtarbimine. Selline riikidevaheline erinevus rõhutab varajase ennetuse ja riskihindamise olulisust Eesti tervishoiusüsteemis.

Uutel riskimudelitel on potentsiaal jõuda igapäevasesse kliinilisse kasutusse, et aidata arstidel hinnata paremini patsientide haigusriski ja teha selle põhjal sihitud raviotsuseid. Lõo sõnul on tõenäoline, et vähemalt mudelit SCORE2-HF hakatakse soovitama Euroopa Kardioloogide Seltsi tulevastes ravijuhistes.

Loe mudelite kohta ka Novaatorist.

Mudeleid tutvustavad artiklid „Prediction of incident heart failure in established atherosclerotic cardiovascular disease: the SMART2-HF model“ ja „Prediction of incident heart failure in individuals without prior cardiovascular disease: the SCORE2-HF risk model“ on ilmunud rahvusvahelises teadusajakirjas European Heart Journal.