Anita Tuula: proviisorite potentsiaali tuleb kasutada

Proviisori ülikoolist saadud teadmiste pagas on suur ning sellist potentsiaali tuleb ülekoormatud tervishoiusüsteemis maksimaalselt ära kasutada ka Eestis. Teiste riikide praktika põhjal on proviisorid oma uutes rollides edukad, aga vajavad riigilt suuremat toetust.

Tartu Ülikooli proviisoriõppe vilistlane Anita Tuula kirjutas Tartu Ülikooli vilistlaste ajaveebis, et lisaks apteekidele on proviisorid nõutud spetsialistid ka näiteks ravimifirmades, haiglates, ravimite hulgimüügiettevõtetes ning teadusasutustes, kus nende ülesanded varieeruvad ravimite tootmise järelevalvest reklaamini, müügilubade väljastamisest apteekide inspektsioonini, steriilsete ravimite ettevalmistamisest raviskeemide hindamiseni jne.

Paljud lõpetajad valivad aga töö just eesliinil apteekrina, vastutades otseselt patsientide tervise, ravimite kättesaadavuse ja ohutu kasutamise eest. Kui ajaloos on apteekri põhiülesanne olnud ravimeid retsepti järgi kokku segada, siis tänapäeval on ravimite valmistamist apteekides tublisti vähemaks jäänud. Apteekrid on omandamas järjest olulisemat osa esmatasandi tervishoius ning on üle maailma hakanud traditsioonilise apteegiteenuse kõrval pakkuma ka lisateenuseid. Paljudes paikades on apteekrite uued ülesanded näiteks

• ravimite kasutamise hindamise teenus, mille käigus vaadatakse üle mitut ravimit korraga kasutava patsiendi kõik ravimid, tuvastatakse nendega seotud probleemid ja leitakse võimalused murede lahendamiseks koostöös patsiendi perearstiga. Ravimite kasutamise hindamine apteekides on aidanud parandada patsientide teadmisi ravimitest ja vähendanud nendega seotud probleeme. Viimane on eriti oluline, kuna ravimitega seotud probleemid põhjustavad suuremat haigestumist ja mõnikord isegi patsiendi surma. Uuringute põhjal võivad ravimitega seotud probleemid olla 10–30%-l juhtudest eakate hospitaliseerimise põhjuseks;
• tervisenäitajate mõõtmine ja sõeluuringute korraldamine. Apteegid on mitme haiguse esmaseks kontrolliks sobilikud just seetõttu, et seal käivad ka inimesed, kes arsti juurde just liiga sageli ei lähe;
• kahjude vähendamine, osutades abi narkootikumide tarbijatele, pakkudes nõustamist üledooside vältimiseks ja opioidasendusravi ning jagades süstlaid ja nõelu;
• vaktsineerimine nii gripi kui ka muude haiguste vastu;
• suitsetamisest loobumise nõustamine;
• inhalaatori korrektse kasutamise õpetamine astma ja kroonilise kopsuhaigusega patsientidele.

Apteekrite tähtsus esmatasandi meditsiinis on kasvamas ka Eestis ning alustatud on mitme nimetatud lisateenuse sissetöötamisega. Eesti apteekides on näiteks tehtud diabeedi sõeluuring, milles osales rohkem kui 600 patsienti. Muuseas, 20%-l neist mõõdeti esimest korda normist kõrgemad veresuhkru näidud ja 25%-l leiti suur või väga suur risk tulevikus diabeeti haigestuda.

Samuti on Eestis käima lükatud ravimite kasutamise hindamise ning suitsetamisest loobumise nõustamise katseprojekt Eesti apteekides on patsiente gripi ja puukentsefaliidi vastu vaktsineeritud juba mitu aastat ning kuigi seda teevad praegu apteegi ruumides õed ja ämmaemandad, on apteekritel vaktsineerimise propageerimisel oluline osa. Apteegiteenus areneb ja täieneb Eestis pidevalt.

COVID-19 pandeemia ajal on apteekri tähtsus ühiskonnas veelgi kasvanud. Alates pandeemia algusest on apteeker jäänud kõige kättesaadavamaks tervishoiutöötajaks. Kui eelmise aasta kevadel plaaniline ravi lõpetati ja arstide vastuvõtud tühistati, oli apteeker patsientide jaoks ikka olemas, riskides sealjuures enda tervisega. Patsiendid tulevad apteeki järjest tõsisemate terviseprobleemidega, millega varem pöörduti arsti poole. Samuti on apteekrite õlule langenud isikukaitsevahendite kättesaadavuse tagamine.

Mina olen proviisor, sest näen farmaatsiasektoris tohutult võimalusi ja saan valdkonna arengus aktiivselt kaasa lüüa. Saan parandada nii oma apteegi patsientide tervist kui ka tuua valdkonda arendades kasu kõigile Eesti inimestele.