Koroonaosakondades töötavaid üliõpilasi motiveeris patsientide tänulikkus

Et enam kui 300 Tartu Ülikooli arstiteaduse üliõpilast saaksid osaleda Covid-pandeemiast tingitud personalikriisis haiglate töös, korraldati ümber nii praktika kui ka õppetöö. Nüüdseks on haiglate lisatööjõuvajadus vähenenud. Üliõpilased hindavad haiglas abistamise võimalust kui väärtuslikku kogemust, millega kaasnesid omad rõõmud ja mured.

Üliõpilased läksid appi Tartu Ülikooli Kliinikumi, Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse, Ida-Tallinna Keskhaiglasse, Lääne-Tallinna Keskhaiglasse, Ida-Viru Keskhaiglasse ning Rakvere, Pärnu, Viljandi, Kuressaare ja Narva haiglasse. Samuti töötasid nad Confido/Qvalitase testimispunktides, väiksemates haiglates, hooldekodudes ja perearstikeskustes. Olenevalt kursusest ja väljaõppest said üliõpilased töötada abiarsti, abiõe või hooldajana kas praktika raames või töölepingu alusel.

Aprilli keskpaigas hakkas osa haiglaid Covid-osakondi sulgema ja vajadus arstiteaduse üliõpilaste järele hakkas vähenema. Sellegipoolest hoiavad haiglad üliõpilaste kontaktid alles, et olukorra muutudes taas nende abi küsida.

Tartu Ülikooli Kliinikumi õenduse ja patsiendikogemuse juht Ilona Pastarus kirjeldas, et haiglas töötanud üliõpilased olid motiveeritud, hea teoreetilise ettevalmistuse ja praktiliste oskustega, mis võimaldas neid osakonna töösse kaasata nii abiõdede kui ka põetajatena. „Üliõpilased olid kiired õppijad ja kohanejad: nad oskasid hinnata patsiendi seisundit, näha selles muutusi ja luua seoseid. Meie koostöö üliõpilastega oli väga hea ja osakondade tagasiside tunnustav,“ ütles ta.

Oodatud ja vajalikud

Paljud arstiüliõpilased nägid haiglatesse appiminekut kui elementaarset kohustust, mis oli suuresti kantud missioonitundest. Väärtuslikuna nähti koostööd nii arstide, õdede kui ka patsientidega. Kohapeal said üliõpilased positiivse kogemuse, sest tundsid, et nad on oodatud ja vajalikud. Haiglapersonal oli üldjuhul toetav, õpetlik ning valmis töid selgitama. Siiski esines ka olukordi, kus stressirohke töökeskkond oli kolleegide suhted pingeliseks ajanud ja see raskendas igapäevast töötamist.

Rõõmu pakkus patsientide tänulikkus ja edusammud paranemisel. Kõrgelt hinnati iga õpetlikku kogemust, sealhulgas võimalust praktiseerida vene keelt. Rõõmuhetkede kõrval tuli tegeleda ka raskete patsientide ja surmaga, ent tulevased arstid nägid sedagi kui paratamatust ja väärtuslikku ettevalmistust arstitööks.

Kohati oli keeruline tulla toime suure töökoormusega, mille juurde kuulus sageli füüsilise pingutuse vajadus, kaitseriiete kasutamine ja sellest tingitud pidev palavus. Ent üliõpilaste sõnul andis see palju oskusi tuleviku haiglatööks.

Omaette proovikivi oli õppe- ja tööaja ühildamine, sest sageli tehti öiseid valveid ja vahetused olid väga pikad. Ent sedagi võeti kui head ajaplaneerimise kogemust, sest lõpuks said kõik õppe- ja töökohustused täidetud. Tõdeti hoopis, et õpingute ja töö vahel tekkis sümbioos: meditsiinikeskkonnas töötamine motiveeris rohkem õppima, andis väga hea võimaluse õpitu kordamiseks ja praktiliste oskuste arendamiseks.

Meditsiiniteaduste valdkond tänab ja tunnustab kõiki üliõpilasi, kes ulatasid Covid-19 kriisis tervishoiusektorile oma abikäe. „Nii nemad kui kogu meditsiinipersonal on teinud ennastületavat tööd haigetega. Selle kõrval ei saa silma kinni pigistada aga kogu ühiskonnas toimuva ees: isolatsiooninõuetest mitte kinnipidamine, mittevajalikud lõbureisid ja täiendavate nakatumisvõimaluste Eestisse toomine ning vaktsineerimisega seotud segadus. Terve ühiskond peaks näitama valmisolekut seista vastu Covid-pandeemiale,“ rõhutas meditsiiniteaduste valdkonna dekaan professor Margus Lember.