Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöö põhjal tarvitavad Eesti kooliõpilased üha enam kanepit

Kanepi tarvitamine noores eas võib põhjustada raskeid terviseprobleeme ja see mõjutab meie tervishoiusüsteemi. Tartu Ülikoolis on valminud magistritöö, mille jaoks analüüsiti 2003.–2015. aasta andmeid kanepi tarvitamise kohta Eesti 15–16-aastaste kooliõpilaste seas. Uuringust selgus, et sel ajavahemikul suurenes kanepi tarvitamine kooliõpilaste hulgas ning kasvas ka nende osakaal, kes pidasid kanepit kergemini kättesaadavaks ja arvasid, et selle tarvitamine kuni paaril korral on tervisele ohutu.

Merili Tamson kaitses 2019. aasta kevadel Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis magistritöö „Kanepi tarvitamine ja sellega seotud tegurid Eesti 15–16 aasta vanuste kooliõpilaste seas“, kus ta analüüsis Euroopa kooliõpilaste alkoholi ja narkootikumide tarvitamise küsitlusuuringu Eesti andmeid. Valim koosnes 9590 õpilasest, kellest 4757 olid poisid ja 4833 tüdrukud.

Tamson märgib magistritöös, et kanep on Eestis illegaalne uimasti ning kuulub ohtlike narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja. Noored on kanepi toime suhtes eriti tundlikud, sest närvisüsteem, sealhulgas aju funktsioonid, areneb umbes 25. eluaastani. Kuna terviseprobleemid avalduvad sageli hilisemas eas, on leitud, et juba ühekordne kanepi tarvitamine noores eas võib ajus põhjustada pöördumatuid muutusi. See on ühiskonna jaoks tõsine tervishoiuprobleem, mis suurendab haiguskoormust ja tervishoiukulusid.

Kui alkoholi tarvitamine ja suitsetamine on õpilaste seas aastate jooksul vähenenud, siis kanepi tarvitamisega on olukord vastupidine. Analüüsist nähtus, et aastatel 2003–2015 suurenes kanepi tarvitamine Eesti poiste hulgas 1,3 ja tüdrukute hulgas 1,8 korda. Statistiliselt märkimisväärne oli see suurenemine just tüdrukute hulgas: kui 2003. aastal oli poistest kanepit tarvitanud 7,3% ja tüdrukutest 3,5%, siis 2015. aastaks oli see näitaja vastavalt 9,4% ja 6,2%.

Aastatel 2003–2015 suurenes märgatavalt nende Eesti õpilaste osakaal, kes pidasid kanepit kergesti kättesaadavaks. Kui 2003. aastal hindas kanepit kergesti kättesaadavaks 25% poistest ja 19,8% tüdrukutest, siis 2015. aastal arvas sedasi tervelt kolmandik poisse ja tüdrukuid. Samuti suurenes uuringuperioodi jooksul tublisti nende kooliõpilaste osakaal, kelle hinnangul ei põhjusta ühe- või paarikordne kanepi tarvitamine terviseriske. 2015. aastal oli sellisel arvamusel 15,6% poistest ja 6,5% tüdrukutest.

Analüüsi põhjal on asjaolul, et õpilased tarvitavad kanepit, seos sellega, et nad hindavad kanepi kättesaadavust kergemaks ega seosta selle tarvitamist terviseriskidega. Samuti selgus analüüsi käigus kanepi tarvitamise seos perekondlike tegurite ja riskikäitumisega. Kõige tugevam seos leiti kanepi tarvitamise ning suitsetamise ja alkoholi tarvitamise vahel: näiteks juhusuitsetajatel oli üle kolme korra ja igapäevasuitsetajatel üle viie korra suurem tõenäosus kanepit tarvitada kui nendel, kes ei suitsetanud.

Suurem kanepitarvitamine oli seotud ka lapsevanemate vähese teadlikkusega sellest, kus nende laps laupäeva õhtuti viibis. „Lisaks oli poiste suurem kanepitarvitamine seotud vanemate kehtestatud kindlate reeglitega väljaspool kodu,“ kirjeldas magistritöö autor Merili Tamson.

Kui üleeuroopalise uuringu Islandi ja Norra andmetest selgus, et kanepit tarvitati vähem nende kooliõpilaste hulgas, kes tegid vabal ajal sporti, siis Eesti kooliõpilaste seas ei leitud kanepi tarvitamisel ning sportimisel, hobidega tegelemisel ja lugemisel omavahelisi seoseid.

Tamsoni ettepanekud koolinoorte teadlikkuse suurendamiseks ja kanepitarvitamise vähendamiseks:

  • arendada tõenduspõhist, laiapõhjalist ja järjepidevat uimastiennetust, et ära hoida ning vähendada kanepi tarvitamist kooliõpilaste seas, võttes arvesse kanepi tarvitamisega seotud tegureid;
  • propageerida ühiskonnas laiemalt tervislikke hoiakuid, mis aitavad kujundada noorte väärtushinnanguid ja oskusi kanepi tarvitamisest hoiduda;
  • arendada koolipõhiste sekkumisprogrammide rakendamist, kaasates nendesse lapsevanemaid ja kogukonda;
  • jätkata kanepi tarvitamise uurimist Eesti kooliõpilaste hulgas, kasutades selleks uusi meetodeid.

Magistritööd juhendasid Tartu Ülikooli epidemioloogia vanemteadur ja tervisedenduse dotsent Kersti Pärna ning Tervise Arengu Instituudi uimastite ja nakkushaiguste epidemioloogia osakonna juhataja Sigrid Vorobjov.

Lisateave:
Merili Tamson
Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöö autor
merili.tamson@gmail.com