Uus geenitehnoloogiline leiutis suurendab tõenäosust, et kunstlik viljastamine õnnestub

Eesti teadlased on töötanud välja uue geenianalüüsimeetodi, mille abil määratakse RNA molekulide hulk, et leida viljatusravi saavale naisele embrüo siirdamiseks õige aeg. TAC-seq’i meetod, mida hakatakse viljatusravikliinikutes kasutama juba uuel aastal, võimaldab ka odavalt ja valutult haigusi kindlaks teha.

TAC-seq’i meetodiga saab suure täpsusega mõõta biomarkeritena kasutatavate DNA ja RNA molekulide arvu, mis annab väärtuslikku teavet inimese tervise kohta. Õige varsti jõuab kliinilisse kasutusse embrüo pesastumise ehk beREADY test. See võimaldab analüüsida 57 tähtsat emaka limaskesta biomarkerit, mis näitavad, millal on parim päev siirata katseklaasis viljastatud embrüo tagasi naise kehasse.

Uue meetodi abil saab uurida ka lapseootel naise veres leiduvat rakuvaba DNA-d, et teha ohutul viisil kindlaks levinumad loote kromosoomhaigused. Samuti saab mõõta ja analüüsida oluliste regulaatormolekulide (mikro-RNA-de) sisaldust kehavedelikes. Need molekulid on mitmete haiguste biomarkerid ning analüüsi abil on võimalik tuvastada haigusi ilma ebameeldiva ja valusa biopsia võtmiseta haiguskoldest.

Biomarkeriks võib olla ükskõik milline biomolekul, mille olemasolu või puudumine on mõõdetav ning mis annab teavet terviseseisundi kohta. Kliinikutes on kasutusel tuhandeid biomarkeripõhiseid teste, millest paljudega saab analüüsida pärilikkusainet DNA-d ja geenide avaldumist. Kliinilises analüüsis on tähtis, et vastused oleksid võimalikult täpsed ja hind mõistlik.

TAC-seq’i meetodi ja selle rakendusvõimaluste tutvustamiseks avaldasid Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse teadlased koostöös Tartu Ülikooli, Rootsi Karolinska Instituudi ja Soome Helsingi Ülikooliga artikli ajakirjas Genomic Medicine.

Tartu Ülikooli bioinformaatika doktorandi Hindrek Tederi sõnul võimaldab TAC-seq väga täpset analüüsi, mis näitab patsiendi tegelikku terviseseisundit.„Kliiniliste proovide analüüsis on tavaline, et uuritavat DNA-d peab tehniliselt paljundama, sest muidu ei saa seda aparaatidega mõõta. Kui mitu koopiat mõnest algsest molekulist tekib, pole aga teada, ning seetõttu on ka tulemused ebatäpsed. Seevastu TAC-seq’i puhul näeme ilma kadudeta ka algandmeid ning tunneme ära ja eemaldame kõik laboris tekitatud koopiad. Tulemus on, et korrigeeritud biomarkerite väärtused peegeldavad kliinilist proovi võimalikult tõetruult,“ selgitas Teder.

Biomarkerite laborianalüüsil saab iga unikaalne molekul külge n-ö isikukoodi. Andmete analüüsis leitakse seejärel sarnase „isikukoodiga“ molekulid ehk laboris paljundamisega tekitatud koopiad üles ja liidetakse kokku. Nõnda on võimalik vähendada materjali paljundamisel laboris tekkivat tehnilist viga.

„Molekulaarseid isikukoode on seni kasutatud teadusuuringutes, kuid see on nüüd tavapäraseks saamas ka kliiniliste proovide analüüsis,“ täpsustas Hindrek Teder, kes on üks artikli esimestest autoritest koos TÜ molekulaar- ja rakubioloogia doktorandi Mariann Koeli ja TÜ informaatika magistrandi Priit Paluojaga.

TAC-seq’i meetodi väljatöötamist juhtinud Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse juhtivteaduri Kaarel Krjutškovi sõnul oli see laboratoorne meetod esmalt justkui unistus, mis realiseerus alles pärast aastaid kestnud katsetusi.

„On hulganisti teaduslikke ja kõrgtehnoloogilisi geenianalüüsi meetodeid, mille abil patsiente uuritakse, kuid nägime, et oli tungiv vajadus ülitäpse ja taskukohase lahenduse järele. See geenitehnoloogiline leiutis avardab kõvasti uurijate võimalusi,“ tõdes Krjutškov.

„TAC-seq’i arendustegevus on liikunud ideaalilähedasel kursil. Esmalt tegime põhjaliku baasuuringu, seejärel andsime sisse rahvusvahelise patenditaotluse. Nüüd järgnes teaduspublikatsioon, milles kirjeldame meetodi eripalgelisi rakendusi, ning mis kõige olulisem: meetodit hakatakse juba kasutama tervishoiusüsteemis,“ võttis Krjutškov pika arendustöö käigu kokku.

Lisateave: Kaarel Krjutškov, Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS-i juhtivteadur, 512 6416, kaarel.krjutshkov@gmail.com