Uus meetod viljatusravis võimaldab tuvastada embrüo esimese dialoogi emaga

Tartu ja Rootsi teadlaste koostöö heidab peagi valgust küsimusele, milline on embrüo ja ema esimene dialoog, et embrüo pesastumine emaka limaskestale oleks edukas. Elu alguse bioloogiliste mehhanismide mõistmine võimaldab kasutusele võtta täpsemaid ja efektiivsemaid meetodeid viljatuse ravis, et vähendada viljatusravi ebaõnnestumise tõenäosust.

Eestis teostatakse aastas ligi 2000 kehavälise viljastamise protseduuri, millest rasedusega lõpeb ainult iga neljas. Suur ebaõnnestumiste sagedus viitab embrüo ja ema vaheliste protsesside mõistmise olulisusele, kuna vead nendes mehhanismides võivad olla ebaõnnestumise põhjuseks. Samas võimaldaks embrüo pesastumise molekulaarsete protsesside mõistmine oluliselt parendada viljatusravi tulemuslikkust ning aitaks luua emakas soodsama keskkonna, mille tulemusena pesastuks emakasse rohkem siiratud embrüoid.

Tartu ülikooli, tervisetehnoloogiate arenduskeskuse (TerviseTAK) ja Karolinska instituudi teadlased avaldasid ajakirjas Human Reproduction teadusartikli, kus kirjeldavad metoodikat, mis võimaldab uurida pesastumise eest vastutavaid geene emaka limaskesta rakkudes, et mõtestada nende olulisust embrüo ja emaka dialoogis.

Uuringu üks autoritest, TerviseTAK’i ja Karolinska instituudi teadur Kaarel Krjutškov märkis, et kuigi embrüo üksikute rakkude analüüsi kirjeldati juba 2009. aastal, siis endomeetriumi ehk emaka limaskesta uuring ühe raku tasemel oli esmakordne.

Uurimisrühma juhtinud Tartu ülikooli reproduktiivmeditsiini professori Andres Salumetsa hinnangul on tegemist märkimisväärse arenguga, kuna senini oli võimalik analüüsida ainult embrüoid ning endomeetriumi analüüsiks üksiku raku tasemel puudusid tehnoloogilised võimalused. „Bioloogiliste protsesside tunnetamine ühe raku tasemel on ainukeseks võimaluseks muuta viljatusravi tulevikus patsientidele edukamaks,“ tõdes Salumets.

Tartu ülikooli, TerviseTAK’i ja Karolinska instituudi teadlased loodavad lähitulevikus kirjeldada võimalikult täpselt, kuidas embrüo pesastub ning millised geenid on selles protsessi aktiivsed. Kõik see uus info aitab kaardistada elu alguse olulisi molekulaarseid etappe.

Loe lisa Postimehest ja ERR Novaatorist.

Lisainfo: Andres Salumets, Tartu ülikooli reproduktiivmeditsiini professor, tel 737 5882, 5620 4004, e-post andres.salumets@ut.ee
Kaarel Krjutškov, TerviseTAK’i ja Karolinska instituudi teadur, tel 5126 416, e-post kaarel.krjutshkov@gmail.com

Virge Tamme
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5815 5392