Autor:
/Pexels

Doktoritöö: Pimesoolepõletikujärgne antibakteriaalne ravi võib olla ka lühem

8. märtsil Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas kaitstud doktoritöös uuriti, kuidas taastuvad inimesed pärast pimesoolepõletiku ravimist. Tulemused näitasid, et laparaskoopilisest operatsioonist taastutakse kiiremini ning piisab ka lühemast antibakteriaalsest ravist.

Doktoritöö autor Edgar Lipping selgitas, et enamikel juhtudel ei teki inimestel pärast pimesoolepõletiku ravimist tüsistusi. „Kolmandikul juhtudest on pimesoolepõletik ägedam ehk pimesoole seina terviklikkus on kadunud ning põletik on pimesoolest levinud edasi kõhuõõnde. Sellisel juhul vajavad patsiendid operatsioonijärgselt antibiootikume, et vältida tüsistuste tekkimist. Samas puudub üksmeel operatsioonijärgse antibakteriaalse ravi kestvuse osas. Lisaks eelnevale on erimeelsusi ka pimesoole ohutu eemaldamise osas rasedatel,“ selgitas Lipping.

Doktoritöö käigus viidi läbi juhuslikustatud kontrolluuring, millise käigus said ägeda pimesoolepõletikuga patsiendid tavapärast pikka, 72-tunnist, või lühikest, 24-tunnist operatsioonijärgset antibakteriaalset ravi. Uuringu tulemustest selgus, et lühikest antibakteriaalset ravi saanud patsiendid viibisid haiglas lühemat aega ning neil ei esinenud rohkem tüsistusi võrreldes tavapärast ravi saanud uuritavatega.

Lisaks vaatles käesolev uurimistöö lühikest suukaudset ja veenisisest antibakteriaalset ravi. „Juhuslikustatud kontrolluuringu käigus said ägeda pimesoolepõletikuga patsiendid 24-tunni pikkust suukaudset või 24-tunni pikkust veenisisest antibakteriaalset ravi. Uuringu tulemustest selgus, et suukaudset ravi saanud uuritavatel ei esinenud rohkem tüsistusi kui veenisisest ravi saanud uuritavatel“, selgitas Lipping.

Samuti uuriti töös Eestis 2010.–2020. aastal rasedatel tehtud pimesooleoperatsioonide andmeid ning võrreldi, millised on avatud ja laparoskoopilise apendektoomia ravitulemused. „Laparoskoopilise operatsiooni puhul ei avata kõhukatteid suure lõikega, vaid läbi väikeste avauste viiakse kõhuõõnde optiline instrument ja spetsiaalsed endoskoopilised riistad. Avatud operatsioon on patsiendile traumaatilisem ning vajab pikemat taastumist.“

Lippingu sõnul selgus uuringu tulemustest, et laparoskoopiline pimesooleoperatsioon oli seotud lühema operatsiooniaja ja lühema haiglas viibimisega. „Raseduse katkemise või enneaegse sünnituse osas puudus avatud ja laparoskoopilise opreatsiooni vahel erinevus. Seega lõhkenud pimesoolega piisab vaid paarist tabletist operatsioonijärgselt ja rasedaid võib laparoskoopiliselt opereerida,“ ütles Lipping.

Edgar Lippingu doktoritööga saab tutvuda siin.

Teaduskonverentsi publik

Ootame teese arstiteaduskonna aastapäeva teaduskonverentsile!

 Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi inimese geneetika õppetooli uuring koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliinikuga näitas, et üllatavalt suurel osal viljatutest meestest on lapsena diagnoositud munandi laskumishäire. Õigeaegne sekkumine aitab tulevikus lahendada viljatusprobleeme ja ennetada haruldaste kasvajate riski.

Poisslaste munandite väärarengu varjus võib peituda hoopis tõsisem geneetiline arenguhäire

Tartu Ülikooli teadlased avastasid uue ravimikandidaadi agressiivse ajukasvajaga võitlemiseks

Tartu Ülikooli teadlased avastasid uue ravimikandidaadi agressiivse ajukasvajaga võitlemiseks