Sisseastumine doktoriõppesse

Siit lehelt leiad info meditsiini ja spordi doktoriõppe programmi sisseastumise kohta. Meditsiini ja spordi doktoriõppe programm koosneb neljast erialast: arstiteadus, farmaatsia, liikumis- ja sporditeadused, neuroteadused.

Ülevaate doktoriõppesse kandideerimise etappidest ja vajalikest dokumentidest leiad keskselt sisseastumise lehelt
 

Doktoriõppe konkursid

Meditsiiniteaduste valdkonnas toimub põhivastuvõtt 1.–15. juunil.

Alates 2022/2023. õppeaastast on doktorant üldjuhul nii üliõpilane kui nooremteadur, pärast vastuvõtuotsust sõlmitakse temaga tööleping. Erandlikel juhtudel toimub konkurss õppekohtadele ilma nooremteaduri töölepinguta. Õppekoha tingimused on täpsustatud konkursiinfos. Loe lähemalt doktorandi staatuse ja rahastuse kohta.

Kandideerimiseks välja kuulutatud konkursid     Doktoriõppe vabad kohad
 

Sisseastumistingimused

Meditsiiniteaduste valdkonna doktoriõppe erialade vastuvõtutingimusteks on:

  • doktoritöö kavand (osakaal 50%)
  • intervjuu (osakaal 50%)

Doktoritöö kavandi ja intervjuu maksimaalne võimalik punktisumma on 100 punkti, millest kumbki vastuvõtutingimus annab kuni 50 punkti. Vastuvõtt toimub paremusjärjestuse alusel. Paremusjärjestus moodustatakse kandidaatidest, kes kogusid vähemalt 70 punkti. Intervjuule lubatakse kandidaadid, kelle doktoritöö kavandit hinnati vähemalt 70 protsendiga võimalikust punktide hulgast (ehk 35 punktiga). Vastuvõtutingimusi ei täida üliõpilaskandidaat, kelle kummagi vastuvõtutingimuse hindamise tulemus on vähem kui 70 protsenti võimalikust punktide hulgast (ehk alla 35 punkti).

Enne meditsiini ja spordi doktoriõppe programmile kandideerimist on tungivalt soovitatav leida potentsiaalne juhendaja. Juhendaja leidmiseks pöördu kontaktisiku poole või külasta vastava instituudi kodulehte, kus on välja toodud teadusprojektid ja kontaktisikud.

Bio- ja siirdemeditsiini instituudi koduleht

Kliinilise meditsiini instituudi koduleht

Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi koduleht

Hambaarstiteaduse instituudi kontaktisik on tiia.tamme@ut.ee

Farmaatsia instituudi kontaktisik on daisy.volmer@ut.ee

Sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi kontaktisik on priit.kaasik@ut.ee

Eesti- või ingliskeelne kavand tuleb esitada koos sisseastumisdokumentidega SAIS-is. Doktoritöö kavandi pikkuseks on kuni 6 A4 formaadis lehekülge. Kavand koosneb järgmistest osadest.

1. Informatsioon uurimistöö teema ja kavandi esitaja kohta.

  • Töö teema eesti ja inglise keeles (lisada kuni kolm teaduserialade CERCS koodi).
  • Autori nimi ja kontaktandmed (töökoht, aadress, kontakttelefon, e-posti aadress).
  • Kavandis anda informatsiooni võimaliku juhendaja kohta (märkida juhendaja nimi, ametikoht ja võimalusel võtta tema nõusolek (allkiri). Mitme juhendaja korral märkida ära, kes neist on põhijuhendaja ja kes kaasjuhendajad).

2. Sissejuhatus, uurimistöö tausta kirjeldus ja teema valiku põhjendus. Selles osas tutvustatakse uuritavat teemat ja antakse ülevaade varasemate samas valdkonnas teostatud uuringute kohta. Sissejuhatuses antakse ka põhjendus, miks nimetatud teema on valitud ja selgitatakse probleemi olemust.

3. Uurimistöö eesmärk, probleemi või hüpoteesi püstitus. Esitatakse töö hüpotees või küsimused, millele kavandatav töö peab vastused andma. 

4. Metoodika kirjeldus. Selles osas kirjeldatakse valitud metoodikat – kliiniline, eksperimentaalne või epidemioloogiline uuring, uuringu objekte, valimi moodustamist, uuringu võimsust, andmete kogumise metoodikat, kasutatava metoodika valiidsust ja usaldatavust, andmeanalüüsi, uuritava teema eetilisi aspekte. Metoodika kirjeldamisel on soovitav viidata kirjandusallikatele, kust nimetatud meetodid pärinevad.

5. Oodatavad tulemused, nende teoreetiline ja/või praktiline tähtsus eriala kontekstis.

6. Tuua välja 3 võimaliku publikatsiooni teemad.

7. Kirjandusallikad.
 

Hindamine

Doktoritöö kavandit hinnatakse 50 punkti süsteemis (0–50 punkti). Vastuvõtutingimuste täitmiseks vajalik kavandi hindamise tulemus peab olema vähemalt 35 punkti.
Hinnatakse kavandi teaduslikku kvaliteeti (aktuaalsus, uudsus, teema sisuline kirjeldamine) ja uurimistöö teostatavust (sh valdkonna-poolne juhendamisvõimekuse ressurss). Viimase puhul võetakse arvesse kandidaadi erialast pädevust tuginedes tema varasemale töökogemusele ja professionaalsele arengule (hinnatakse CV alusel).

Intervjuule kutsutakse kandidaadid, kelle doktoritöö kavandile annab vastuvõtukomisjon positiivse hinnangu (vähemalt 35 punkti 50st). Intervjuu käigus peab kandidaat olema võimeline kaitsma doktoritöö kavandis esitatud põhiseisukohti diskussioonis eksamikomisjoni liikmetega. Komisjon küsitleb kandidaati erialaga seonduvalt laiemalt, hindamaks tema teadmisi eriala suhtes tervikuna.

Intervjuu hindamisel võetakse arvesse järgmist

  • Doktoritöö kavandi esitlemise oskus ning suutlikkus vastata hindamiskomisjoni küsimustele.
  • Doktoritöö teema aktuaalsus ja püstitus. Kandidaat peab ka suuliselt kirjeldama oma teema olulisust, olulisemaid uurimisküsimusi ning oodatavaid tulemusi, nende uudsust ja olulisust.
  • Erialane pädevus, teadmised valdkonna olulisematest uurimissuundadest ja teadustöö tegemise kogemus.
  • Kandidaadi isiklik taust ja motivatsioon omandada doktorikraad. Vestluse käigus selgitatakse välja, milline on kandidaadi valmisolek õpingute alustamiseks, võimalused ja plaanid õigeaegseks lõpetamiseks ning tulevikuplaanid.

Intervjuud hinnatakse 50 punkti süsteemis (0–50 punkti). Vastuvõtutingimuste täitmiseks vajalik intervjuu hindamise tulemus peab olema vähemalt 35 punkti.

2024/2025. õppeaasta doktoriõppe intervjuud

Arstiteaduse ja farmaatsia eriala vastuvõtuintervjuu toimub 26. ja 27. juunil 2024 aadressil Ravila 19-1038, Tartu. Täpne aeg lepitakse kandidaatidega kokku pärast dokumentide esitamise lõppu. Eesti või inglisekeelse kavandi ja CV (pdf) peab kandidaat esitama koos avaldusega SAIS-is.

Liikumis- ja sporditeaduste eriala vastuvõtuintervjuu toimub 20. juunil algusega kell 11.00 A.M. Viru audiooriumis.

Neuroteaduste eriala vastuvõtuintervjuu toimumise aeg selgub arilli alguses.

Ravimite jagamine on ühiskonnas suur probleem

Ravimite jagamisel võivad olla halvad tagajärjed

Autotransplantatsioon on peetunud või lõikunud hamba siirdamine sama inimese ühest suuõõne piirkonnast teise, kas lagunenud või puuduva hamba kohale

Tarkusehambaid saab edukalt kasutada puuduvate hammaste asendamiseks

Tartu Ülikooli teadlaste uuringud näitavad, et rämpstoidul võib olla kahjulik mõju ajule

Rämpstoidul võib olla kahjulik mõju ajule