õppimine

Arstiteaduse kliiniline praktika

Kliiniline praktika ühendab viie õppeaasta jooksul omandatud teoreetilised teadmised praktilise meditsiiniga ning on loomulik samm enne erialaõpinguid residentuuris. Praktika eesmärgiks on täiendada üliõpilase üldarstlikke teadmisi, et tagada tugevad ning laiapõhjalised baasteadmised mistahes edasisel erialal.

Praktikaga saab alustada pärast 5. kursuse kohustuslike kliiniliste õppeainete läbimist. Varasem töökogemus kliinilises meditsiinis, olgu see hooldaja, abiõe või abiarstina, on suureks abiks tudengi kujunemisel nooreks arstiks, kuid ei asenda kliinilist praktikat arstiõppe viimasel kursusel. Kliiniline praktika valmistab tudengit ette ka arstiteaduse praktiliseks lõpueksamiks (OSKE).

Praktikainfo V kursusele (16.05.2023) Korduma kippuvad küsimused

Kliiniline praktika on arstiõppe 6. kursust täies mahus sisustav õppeainete kogum (4x12 + 1x7 EAP), mis vältab 36 nädalat ning mille jooksul tuleb töötada nii haiglas kui ka perearstipraksises.

Haiglas tuleb läbida (a) erakorralise meditsiini, (b) sisemeditsiini ja (c) kirurgia tsüklid, millest igaüks kestab 8 nädalat (12 EAP). Üldjuhul sooritab üliõpilane need tsüklid ühes ja samas haiglas, sest nii on iga järgmise tsükli alguses töökeskkond juba tuttav ning haiglal on võimalik üliõpilast oma töökorralduses paremini igapäevatöösse kaasata.

Perearstipraksises tuleb läbida 8 nädala (12 EAP) pikkune peremeditsiini tsükkel.

Ülejäänud 4 nädala arvelt (7 EAP) võib pikendada üht mainitud tsüklitest või sooritada valiktsükli enda poolt valitud kohas.

  • 20. õppenädala alguseks (hiljemalt 11. jaanuar 2027) peab dekanaati olema esitatud vähemalt kahe põhitsükli (kirurgia, sise-, erakorralise või peremeditsiini) täidetud peatükid.
  • 37. õppenädala alguseks (hiljemalt 10. mai 2027), enne lõpueksamit, peavad olema esitatud kõigi tsüklite peatükid ja praktiliste oskuste peatükk.
  • Praktiliste oskuste osa on kõigi tsüklite peale ühine.
  • Välismaal sooritatava praktika puhul tuleb praktikaleping, õppeplaan ja praktikaplaan esitada hiljemalt praktikatsükli esimese nädala lõpuks. Dokumendid võib saata skaneerituna (mitte fotodena) aadressile [email protected].
  • Praktikapäevik on kõige mugavam köita kiirköitja(te) vahele: lehtede üks äär on selleks tarbeks laiemaks jäetud. Tervet päevikut ei pea juhendajale andma, üksikute peatükkide hindamiseks saab need kiirköitjast eraldada. Dekanaati esita erinevate tsüklite päevikud lahku köidetuna, nii saavad erialajuhendajad päevikuid üheaegselt läbi vaadata.
  • Päeviku saab dekanaati kohale tuua või saata postiga. Tähtis on edastada päeviku originaal, mitte koopia. Kui päevik on läbi vaadatud ja arvestus saadud, saab tudeng praktikapäeviku tagasi.

Peremeditsiini praktika MV00.00.005 ainekava

Moodle`i kursuse täitmine peremeditsiini praktikaga paralleelselt on kohustuslik. Kui teil on probleeme või küsimusi peremediitsiini praktika e-kursusega, pöörduge palun Liis Viitkari ([email protected]) poole. Peremeditsiini praktikabaaside valimisel saab abi Peremeditsiini õppetooli koostatud baaside kaardilt.

Erakorralise meditsiini praktika MV00.00.006 ainekava

Sisemeditsiini praktika MV00.00.003 ainekava

Lisaks praktikapäeviku täitmisele tuleb sisemeditsiini praktikatsüklis kureeritud patsientide kohta koostada 8 epikriisi. Epikriisid tuleb vormistada tekstifailina (šrift Times New Roman, kirjasuurus 12, reavahe 1,0), seejuures ühe epikriisi pikkus võib olla kuni 200 sõna. Epikriisid tuleb saata sisemeditsiini erialajuhendaja Mai Rosenbergile e-posti teel [email protected] (paberkandjal epikriise esitada ei tohi).

Kirurgia praktika MV00.00.004 ainekava

Praktika valiktsükkel MV00.00.007 ainekava

Praktikapäevikud ja muud dokumendid inglise keeles

Loe lähemalt
Juhendajate kontaktid
Sulev Haldre
Kliinilise praktika üldjuhendaja
Aleksander Sipria
Erakorralise meditsiini erialajuhendaja
Ceith Nikkolo
Kirurgia erialajuhendaja
Heli Tähepõld
Peremeditsiini erialajuhendaja
Mai Rosenberg
Sisemeditsiini erialajuhendaja