Arstiteaduse praktiline lõpueksam (OSKE)
Alates 2025/2026. õppeaastast tuleb arstiteaduse õppekava lõpetamiseks sooritada praktiline kliiniline lõpueksam. Eksamiks valmistutakse kuuenda kursuse kliinilise praktika käigus.
OSKE on standardiseeritud hindamismeetod, mida kasutatakse Tartu Ülikooli arstiteaduse õppekava kuuenda kursuse lõpus. Eksami eesmärk on hinnata objektiivselt ja struktureeritult üliõpilase praktilisi kliinilisi oskusi ning tema suutlikkust demonstreerida neid simuleeritud kliinilistes olukordades. Eksam on mitteeristava hindamisega.
Miks on OSKE vajalik? Hindamise standardiseerimine vähendab selle varieeruvust ja tagab, et kõikide õppekava lõpetajate oskused oleksid kliiniliseks tööks vajalikul tasemel. OSKE ei võimalda hinnata mitte ainult seda, kas õppija midagi teab, vaid ka seda, kas ta oskab ja suudab neid teadmisi praktikas rakendada. Seni on praktilisi oskusi hinnanud eri praktikabaasides eri juhendajad, kuid OSKE puhul on hindamine ühtlane ja võrreldav.
Millal eksam toimub?
OSKE toimub kuuenda kursuse lõpus.
2026. aastal toimub OSKE 18.-29. mail.
- Eestikeelne eksam toimub 25. - 29. mail.
- Inglisekeelne eksam 22. mail.
- 18. - 21. mai on varupäevad õppekavavälistele üliõpilastele.
Kuidas eksam toimub?
- Eksamil on 10–15 jaama. Igas jaamas tuleb täita üks ülesanne, mille lahendamiseks on aega 8 minutit. Ülesanded on loodud realistlike kliiniliste olukordade põhjal.
Iga ülesande sooritust hindavad etteantud hindamisjuhendi põhjal 1–2 instruktorit.
Pärast ülesande täitmist on üliõpilasel aega 2 minutit, et liikuda järgmisse jaama ja tutvuda uue ülesandega.
- Eksam on arvestatud, kui üliõpilane sooritab kõikide jaamade ülesanded.
Milliseid oskusi eksamil hinnatakse? OSKE-l hinnatakse kehtivas praktiliste oskuste nimekirjas kohustuslikuks märgitud oskusi.
Üldsätted
1. Käesolevat lõpueksami korda kohaldatakse nii eesti- kui ka inglisekeelse arstiteaduse
õppekava lõpueksamile.
2. Arstiteaduse õppekava lõpueksam koosneb teoreetilisest ja praktilisest eksamiosast.
3. Lõpueksami läbimiseks on vajalik sooritada mõlemad eksamiosad positiivsele tulemusele.
Teoreetilist eksamiosa hinnatakse eristaval skaalal ja praktilist eksamiosa mitteeristaval
skaalal. Lõpueksami lõpphinne on eristav. Kui eksamineeritav saab mõlema eksamiosa eest
positiivse tulemuse, määratakse lõpphindeks teoreetilise eksamiosa eest saadud hinne. Kui
eksamineeritav saab ühe või mõlema eksamiosa eest negatiivse tulemuse, loetakse lõpueksam
sooritatuks hindele F.
4. Eksamiküsimuste koostamise ning nende õigsuse ja arstiteaduse õppekavale vastavuse eest
vastutavad kliinilise meditsiini instituudi ning peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi
juhatajad.
5. Lõpueksamil kontrollitakse arstiteaduse õppekava kliinilistes õppeainetes (asjakohaste
õppeainete loetelu on lisas 1) omandatud teadmisi ja nende rakendamise oskusi.
6. Õppeaine maht ei määra selle aine küsimuste ja ülesannete arvu lõpueksamil. Iga õppeaine
küsimuste ja ülesannete arvu eksamil määrab lõpueksami komisjon.
7. Lõpueksami komisjoni kuulub vähemalt kolm liiget. Lõpueksami komisjoni koosseisu
kinnitab meditsiiniteaduste valdkonna õppeprodekaan.
Praktiline eksamiosa
12. Praktiline eksamiosa viiakse läbi objektiivse struktureeritud kliinilise eksami formaadis.
13. Praktilises eksamiosas hinnatakse oskusi, mis on loetletud lisas 2.
14. Praktilise eksamiosa ülesanded on jaotatud eksamijaamadesse.
15. Igas eksamijaamas on üks ülesanne. Iga ülesande sooritamiseks on aega kaheksa minutit.
Ülesande lugemiseks ja eksamijaamade vahel liikumiseks on kokku aega kaks minutit.
16. Ühe ülesande käigus võidakse kontrollida mitut oskust.
17. Eksamijaamade arvu ja ülesanded otsustab lõpueksami komisjon.
18. Praktilise eksamiosa käigus roteeruvad eksamineeritavad eksamijaamade vahel ja lahendavad
nendes olevad ülesanded.
19. Praktilisse eksamiossa valitakse eksamiülesanded nii, et nende abil oleks võimalik kontrollida
eksamineeritava oskusi järgnevas viies valdkonnas:
19.1. anamneesi kogumine;
19.2. patsiendi läbivaatus ja objektiivse leiu kirjeldamine;
19.3. uuringute planeerimine ja tõlgendamine;
19.4. ravi määramine ja raviprotseduuride sooritamine;
19.5. patsiendi nõustamine ja patsiendikeskne suhtlemine.
20. Ülesande sooritust hinnatakse standarditud hindamisjuhendite alusel. Eksamineeritavat
hindavad vastava koolituse saanud lõpueksami komisjoni liikmed, kellel on vähemalt arsti
kvalifikatsioon. Igas eksamijaamas hindab eksamineeritavat vähemalt üks lõpueksami
komisjoni liige.
21. Praktilist eksamiosa hinnatakse mitteeristaval skaalal tulemusega „arvestatud“ või
„mittearvestatud“ lähtudes alljärgnevast:
21.1. igas eksamijaamas sooritatud ülesannet hinnatakse mitteeristaval skaalal tulemusega
„arvestatud“ või „mittearvestatud“;
21.2. praktiline eksamiosa loetakse sooritatuks positiivsele tulemusele, kui kõigi
eksamijaamade ülesanded on sooritatud tulemusele „arvestatud“.
22. Praktilist eksamiosa hinnatakse ülesande täitmise käigus. Praktilise eksamiosa sooritamise ajal
eksamineeritavale tagasisidet ei anta. Praktilise eksamiosa tulemused tehakse teatavaks pärast
seda, kui need on kinnitanud lõpueksami komisjon oma koosolekul. Üldjuhul mitte hiljem kui
nädal pärast eksami toimumist.
23. Praktilise eksamiosa korduseksamit on võimalik sooritada üks kord, sealhulgas samal
õppeaastal.
24. Sooritades praktilise eksamiosa korduseksami samal õppeaastal tuleb sooritada uuesti ainult
need ülesanded, mis on seotud valdkondadega, milles eksamineeritav sai tulemuseks
„mittearvestatud“.
25. Kui eksamineeritav sooritab praktilise eksamiosa kaks korda negatiivsele hindele
(„mittearvestatud“), tuleb uuesti sooritada nii praktiline kui ka teoreetiline eksamiosa.
Teoreetilise eksami korrast tulenevalt on see võimalik mitte varem kui järgmisel õppeaastal.
Korduma kippuvad küsimused OSKE kohta:
Jah, lõpueksami korra järgi tuleb sooritada kõik eksamijaamad. See ei tähenda, et sooritus peab olema ideaalne – väiksemad eksimused on lubatud. Samas võivad teatud oskuste puhul olla jaamas nn punased vead, mille tegemisel jaama ei läbita (nt eluohtliku rütmi mittetuvastamine). Need on elulise tähtsusega kriteeriumid, mille osas oleks eksimine ohtlik ka kliinilises praktikas.
Üleminekuperiood:
- 2026 on üleminekuaasta: OSKE loetakse sooritatuks kõigile, kes tulevad eksamile ja proovivad ülesandeid täita; vigu ei arvestata. Küll tehakse nii eksamitulemuste kui korraldusliku poole detailide osas põhjalik analüüs.
- Alates 2027. aastast toimub OSKE lävenditega ning see on eelduseks kirjalikule lõpueksamile pääsemisel.
Iga kohustusliku praktilise oskuse kohta luuakse Moodle’isse tegevuste loetelu, mis kirjeldab, mida üldiselt selle oskuse korrektseks demonstreerimiseks teha tuleb. Kui vastava kohustusliku praktilise oskuse juures on defineeritud punased vead, on need välja toodud.
Täielike hindamislehtede jagamine ei ole õppija seisukohalt alati otstarbekas, kuna:
- sama praktilist oskust saab hinnata eri aastatel/eksamivoorudel eri fookusega;
- juhend peab olema pigem üldistav ja suunav, mitte kitsalt ühe konkreetse jaama hindamisleht.
Oluline põhimõte: eksamil eeldatakse, et tudeng jõuab ülesande etteantud aja jooksul lõpuni. Näiteks kui üliõpilane märkab steriilsuse rikkumist ja parandab selle vea, kuid ei jõua sooritust lõpuni viia, saab ta punkte ainult nende komponentide eest, mida ta jõudis korrektselt demonstreerida. Kui eksamijaama läbimise käigus saavutati ülesande eesmärk, siis loetakse jaam sooritatuks, kui mitte, siis ei loeta jaama sooritatuks.
OSKE korraldusmeeskond tuletab vastutavatele õppejõududele meelde, et nad ka OSKE-le tähelepanu pööraks. Lisaks liigub vastav info dekanaadi ja instituutide kaudu.
Kui on õppejõude, kes veel OSKE-st ei tea või ei oska teie küsimustele vastata, siis edastage nende kontaktid eksamikomisjonile, et saaksime vastavaid õppejõude informeerida.
Praktikabaaside juhendajateni jõudmine on keerulisem ning siin on ka üliõpilasel endal oluline roll: praktikabaasi minnes tuleks juhendajale selgitada, milliseid oskusi on vaja praktika jooksul omandada ja harjutada. Lisaks leppida juhendajaga kokku, kuidas praktika käigus see harjutamine käib ja kuidas praktikant tagasisidet saab.
OSKE meeskond ise ei vastuta praktikate korralduse ega praktikabaaside ühtlustamise eest, kuid:
- eksamitulemusi ja üliõpilaste murekohti jagatakse praktika koordinaatoritega;
- vajadusel juhitakse tähelepanu kvaliteedierinevustele (näit. ülikoolis õpetatu ja erinevate praktikabaasides viljeletavate praktikate vahel).
Eeldatakse, et OSKE läbimiseks vajalik oskuste tase on üle Eesti piisav. Enamiku kohustuslike praktiliste oskuste puhul on olemas rahvusvahelised juhendid, millega saab oma praktikakogemust võrrelda.
Näiteks 2. tüüpi diabeedi ravijuhend (sobib ka rahvusvaheline) ja hüpertensiooni ravijuhend (sobivad nii eesti- kui euroopaversioon).
OSKE-l on lubatud tõenduspõhised variatsioonid ülesande sooritamisel. Näiteks võivad empiirilise antibiootikumravi valikud haiglati erineda, kuid kui need põhinevad kehtivatel juhistel, on need eksamil aktsepteeritavad.
Tulevikus saab OSKE-st ka üks vahend praktikabaaside kvaliteedi hindamiseks.
OSKE juht vastutab eksami korraldusliku poole eest, sh:
- eksami ajakava ja toimumiskoha eest;
- eksamipäeva logistika eest;
- hindajate ja jaamade korralduse eest;
- järeleksamite korralduse eest;
- Infotundide korraldamise eest, mis puudutavad OSKE korralduslikke aspekte;
- Instruktorite ja õppejõudude koolitamise eest OSKE-ks;
- Muude OSKE korraldusliku poole küsimuste eest
Praktiliste oskuste sisu ja üliõpilaste ettevalmistus eksamiks kuulub vastutavate õppejõudude, praktikate ja õppekava korraldajate vastutusalasse. Nii OSKE kui ka kirjalik lõpueksam on summatiivsed eksamid, mis tähendab, et nende eesmärk on anda õppekava jooksul omandatud teadmistele ja oskustele lõplik/kokkuvõtlik hinnang. See erineb jooksvast hindamisest, mille eesmärk on anda tagasisidet ja aidata kaasa õppija arengule. Eksami korraldajate ülesanne on tagada eksami õiglus ja vastavus õppekavale, mitte pakkuda eraldi eksamiks ettevalmistavaid õpetusi või harjutusi. Eeldatakse, et eksamiks vajalik ettevalmistus toimub varasemate õppeainete, kliinilise õppe ja praktika käigus.
Uut praktiliste oskuste nimekirja saab rakendada alles siis, kui vastavad muudatused on tehtud õppekavas. Praegu on kasutusel 2016. aastal kinnitatud nimekiri, mis on kehtiva õppekava osa.
Kui uue nimekirja kasutuselevõtuks tekivad konkreetsed plaanid, antakse sellest aegsasti teada ning eelnevalt hinnatakse, kas õppijaid on selleks piisavalt ette valmistatud.
Ei. Dekanaat on otsustanud, et OSKE proovieksamit edaspidi ei korraldata.
Uuringud ei näita veenvalt, et proovieksam parandaks praktiliste oskuste lõpueksami tulemusi. Seetõttu ei ole hetkel tõenduspõhist alust suunata piiratud ressursse proovieksami korraldamisse. Asjakohasem oleks ressursse suunata sinna, kust neist rohkem kasu oleks.
Proovi-OSKE-t sooritasid 5. kursuse tudengid, kes ei olnud veel läbinud kogu õpet, sh. täies mahus kliinilist praktikat, mis tavaliselt eelneb lõpueksamile. Seetõttu ei saa nende tulemuste põhjal teha järeldusi 6. kursuse tudengite eeldatava soorituse kohta.
Ei. Päris OSKE-l hinnatakse ainult neid oskusi, mis on märgitud praktiliste oskuste nimekirjas kohustuslikuks (tähistatud ainult N tähega) ja mis on eelnevalt testitud.
- Eksami korraldus ja tehnilised küsimused: Gerhard Grents
- OSKE Moodle: Gerhard Grents ([email protected])
- Praktiliste oskuste juhendid: vastutavad õppejõud
- Simulatsioonikeskus: simulatsiooniõppe spetsialistid René Lepik ([email protected]) või Raul Jalast ([email protected]), 731 8016
OSKE tugineb kogu õppekava jooksul omandatud teadmistele. Baasteadmised pärinevad kindlasti ka varasematest aastatest, kuid oskuste harjutamine ja vilumuse saavutamine toimub praegu tõepoolest eelkõige praktika-aastal. Sarnane olukord on kirjaliku lõpueksamiga: baasteadmised pärinevad varasematest aastatest, viimasele kursusele jääb kordamine ja teadmiste täiendamine.
Sellisel juhul analüüsib lõpueksami komisjon olukorda. Kui probleem peitub eksamiülesannete või eksamijaamade disainis, on võimalik vigased ülesanded/vastavate eksamijaamade tulemused OSKE kogutulemist välja arvata. Otsused teeb eksamikomisjon.
Ei. Õppekava maht ei muutu. Praktilisi oskusi on varem hinnatud ainult praktikal; nüüd on muutunud hindamismeetod, mitte õppe maht.
Jah. OSKE-l aktsepteeritakse rahvusvaheliselt tunnustatud juhistele vastavat tegutsemist. Eeldatakse, et üldpõhimõtted on rahvusvaheliselt sarnased ning välispraktika toetab OSKE-ks valmistumist.
- Chisnall, Ben & Vince, Tushar & Hall, Sarah & Tribe, Rachel. (2015). Evaluation of outcomes of a formative objective structured clinical examination for second-year UK medical students. International journal of medical education. 6. 76-83. 10.5116/ijme.5572.a534.
- Madrazo L, Lee CB, McConnell M, Khamisa K, Pugh D. No observed effect of a student-led mock objective structured clinical examination on subsequent performance scores in medical students in Canada. J Educ Eval Health Prof. 2019;16.14. doi: 10.3352/jeehp.2019.16.14
- Alkhateeb NE, Al-Dabbagh A, Ibrahim M, Al-Tawil NG. Effect of a Formative Objective Structured Clinical Examination on the Clinical Performance of Undergraduate Medical Students in a Summative Examination: A Randomized Controlled Trial. Indian Pediatr. 2019 Sep 15;56(9):745-748. PMID: 31638006.
Sa ei leidnud vajalikku infot? Jäta oma küsimus allolevasse vormi! Vastused ilmuvad KKK-rubriiki.
