Skip to main content

Arstiteaduse lõpueksam

Arstiteaduse lõpueksam toimub 31.05.2022 kell 10-14 Tartu Ülikooli Delta keskuses

Lõpueksami korraldus (läbi töötatud valdkonna nõukogus 17.03.2021) /in English/
 

1. Arstiteaduse VI kursuse lõpueksam (edaspidi ka eksam) on valikvastustega test.

2. Eksamiküsimuste arv on 160. Iga õigesti vastatud küsimus annab ühe punkti.

3. Igale küsimusele on neli valikvastust, millest vaid üks on õige. Kui üliõpilane märgib küsimusele vastates ühe asemel kaks või enam vastust, loetakse vastus valeks ja seda isegi siis, kui üks märgitutest on õige.

4. Eksami kestus on kuni 4 tundi.

5. Eksam hõlmab arstiteaduse õppekava IV ja V kursusel õpetatavaid kliinilisi aineid: sisehaigused koos infektsioonhaigustega, kirurgilised erialad, onkoloogia, anestesioloogia, intensiivravi ja erakorraline meditsiin, naistehaigused ja sünnitusabi, lastehaigused, närvihaigused, psühhiaatria, naha- ja suguhaigused, kõrva-nina-kurguhaigused, silmahaigused ja perearstiteadus.

6. Erialade omavahelist proportsionaalsust eksamiküsimustikus ei reglementeerita. Et jõuda eksamineerimisel lähemale reaalelu kontekstile, võidakse esitada õpetatu piires erialaüleseid küsimusi. Kuni pooled eksamiküsimuste koguarvust põhinevad situatsiooniülesannetel või situatsioonikirjeldustel.

7. Lõpueksami küsimused koostatakse üliõpilastele jagatud kordamisküsimuste alusel. Eksamiküsimuste koostamise eest, nende vastavuse eest kordamisküsimustele ja õigsuse eest vastutavad Kliinilise meditsiini instituudi ning Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhatajad.

8. Eksam loetakse sooritatuks positiivsele hindele, kui kogutakse rohkem kui 50% võimalikust 160-st punktist, s.o. vähemalt 81 punkti. Lõpueksami tulemuste hindamisel kasutatakse hinnete panekuks järgmist metoodikat: sellel eksamil maksimaalse punktisumma kogunud eksamineeritava punktisumma ja minimaalse lubatud positiivse tulemuse (81 punkti) vahele jääv punktivahemik jagatakse viieks võrdseks osaks (hindekvintiiliks) vastavalt ümardamise reeglitele. Neisse vahemikesse jäänud punktisummad vastavad hinnetele A, B, C, D ja E. 80 või väiksem punktide arv vastab hindele „F„.

9. Lõpueksami hindamiskomisjoni koosseisu kinnitab valdkonna õppeprodekaan. Lõpueksami hindamiskomisjoni kuuluvad lisaks esimehele erialaainete (vt. punkt 5) õppejõud. Kokku on lõpueksami hindamiskomisjonis kaheksa liiget.

10. Eksamitööd hinnatakse vahetult pärast töö esitamist. Eksamitulemused tehakse teatavaks pärast seda, kui tulemused on kinnitanud lõpueksami hindamiskomisjon oma koosolekul.

11. Lõpueksami korduseksamit on üliõpilasel võimalik sooritada üks kord, aga üldjuhul mitte varem kui järgmisel õppeaastal. Mõjuvatel põhjustel lõpueksamile mitteilmunud üliõpilasel on õigus sooritada lõpueksam hindamiskomisjoni esimehe poolt määratud ajal. Mõjuvateks põhjusteks on haigus, mida tõendab komisjoni esimehele esitatud arstitõend, ekstreemne perekondlik situatsioon vmt.

12. Sõltvalt COVID-19 infektsiooni olukorrast Eestis on lõpueksami hindamisekomisjonil õigus teha muudatusi lõpueksami korralduses.

Soovitused on kokku pannud meditsiiniteaduste valdkonna õpetamisoskuste konsultant Anu Sarv.

Enne eksamiks valmistumist on oluline, et teate vastust järgmistele küsimustele:

  • Mis kuupäeval ja kellaajal eksam toimub?
  • Kui palju aega on teil testi täitmiseks?  
  • Kas saate/peate eksamit sooritada kodus või saate eksamit sooritada ka nt ülikooli arvutiklassis?
  • Milline on eksami formaat? Millist tüüpi küsimusi eksamil kasutatakse?

Eksamiks õppimisel kaaluge järgmist:

  • Alusta õppimist varakult.
  • Valikvastustega eksamid keskenduvad pigem detailidele ja lühiajalises mälus ei saa paljusid üksikasju tõhusalt säilitada. Kui õpite iga päev natuke ja jätate materjali korduvaks ülevaatamiseks palju aega, siis on teie mälu palju usaldusväärsem ja pikaajalisem – selle tekkeks on vajalik mitmekordne ülekordamine.
  • Õppimise käigus tehke materjali põhjal nimekirju ja tabeleid, et tekiks süsteem ja seosed – info aktiivne rakendamine (vs. ainult lugemine) teises vormis (kui materjalis esitatud) toetab pikaajalist mälu.
  • Keskenduge mitmeastmeliste protsesside mõistmisele, moodustage järgnevuste loetelusid ja rühmitage materjali. Otsige sarnasusi ja erinevusi, mida võiks kasutada eksamil õigete valikute eristamiseks – süsteemide loomine ja info aktiivne rakendamine (vs. ainult lugemine või kuulamine) teises vormis (kui materjalis esitatud) toetab pikaajalist mälu.
  • Kirjutage käsitsi läbi ja looge tabeleid, skeeme, graafikuid nende teemade kohta, milles tunnete end kõige ebakindlamalt – see toetab pikaajalist mälu.
  • Kuna eksamil on palju situatsiooniülesandeid, siis ärge tegelege materjali pähe õppimisega – otsige võimalusi õpitut erinevas vormis kasutada.
  • Mõtisklege võimalike küsimuste ja vastuste üle koos kaaslastega – õpetage ja kontrollige teineteist – õpitu sõnastamine ja teiste õpetamine toetab pikaajalist mälu.
  • Harjutage näidisküsimusi, tehke läbi proovieksam Moodle keskkonnas (kuupäev täpsustatakse).

Lisaks:

  • Kontrollige, et olete kõikide eksami sooritamisele esitatavate tehniliste nõuete ja üksikasjadega kursis (milline veebibrauser on soovituslik, millist interneti kiirust vajate eksami sooritamiseks jms), milliseid piiranguid tuleb järgida eksami sooritamise ajal.
  • Kontrollige oma arvutit. Vältige viimase hetke probleeme! Sõltumata sellest, kas kasutate oma arvutit või arvutiklassi oma, veenduge, et sellel oleks enne eksamit kogu õige riist- ja tarkvara.
  • Veenduge, et teil on eksami sooritamise ajaks olemas töökindel internet ja segamatu koht, kus eksamit teha.
  • Planeerige oma aega. Enda eksamiks harjutamisel proovige hakkama saada ajaga, mis eraldatakse tegeliku eksami jaoks ja otsustage, kui kaua te saate igale küsimusele kulutada.
  • Testi ennast. Kõigil on võimalus teha proovieksamit – ärge jätke seda võimalust kasutamata!
  • Ärge veetke ööd enne eksamit õppides! Magades tegeleb teie aju seoste loomise ja püsimällu salvestamisega – eelnevalt piisavalt õppides ja korralikult magades loote parimad eeldused eksami edukaks sooritamiseks!

Eksamil:

  • Lugege ja veenduge, et olete mõistnud testi juhiseid.
  • Hinga sügavalt sisse! Kui olete sisse loginud, leidke hetk lõõgastumiseks ja keskendumiseks.
  • Küsimustele vastamine – isegi hästi ettevalmistatud üliõpilane võib valikvastustega eksamil teha rumalaid vigu või langeda selle ohvriks, et valib vastuseks selle, mis näeb välja väga sarnane õige vastusega. Siin on mõned näpunäited nende ohtude vähendamiseks:
  • Proovige pakkuda õiget vastust oma peast enne, kui olete vaadanud vastuse variante. Alles siis tutvuge vastustega.
  • Kui näete vastust, mida oskasite oodata, siis märkige see ära ja kontrollige, kas ükski teine vastus pole parem.
  • Kui te ei näe vastust, mida ootasite, kaaluge välistamise strateegiat, et leida tõenäoliselt valed vastused.
  • Hallake oma aega eksamil hoolikalt. Ärge veetke liiga kaua ühe küsimuse üle mõtisklemisel.
  • Ärge jätke ühtegi küsimust vastuseta – ka kui te vastust ei tea, siis on ikkagi väike võimalus, et teie variant läks „pihta“.

Allikad:

  • Tee endale ajaline graafik! Ennusta ainemahu või õppematerjali mahu järgi materjali suurust ja pane võimaluse järgi puhkepäevi vahele (aitab ka vajadusel aega tasa teha, kui satud ajahätta). Ära anna alla ajakavaga – võib tunduda, et mõni teema (nt günekoloogia) võtab terve igaviku aega, aga oluline on endale määratud ajaga põhiasjad selgeks saada. Kindlasti planeeri aega ka kordamiseks!
  • Kui mõni teema on väga raske, näiteks tundub, et sa üldse ei saa aru nefroloogiast, siis küsi abi kaastudeerijalt – kõigil meil on omad nõrgad ja tugevad küljed. Lisaks mõnikord on keegi juba mõne hea nipi leidnud, kuidas midagi hästi meelde jätta või oskab hästi seletada. 
  • Kasutage vanu märkmeid, sageli on neis kirjas, mida õppejõud on just eriti antud teema juures rõhutanud. Mina vaatasin alguses ametliku materjali läbi ja siis vaatasin oma märkmetest juurde, mida ma õpingute ajal olin oluliseks pidanud. 
  • Õppige koos või korrake õpitut koos kellegagi. Sellel on mitu eelist: motiveerib ajagraafikus püsima ja saab kasutada küsimus-vastus vormis kordamist. Küsimus-vastus vormis kordamine võimaldab eksamiks mitte ainult õppida, vaid ka valmistuda. Alati soovitan õppimise formaati valida eksami formaadi järgi. 
  • Kui see on kuidagi võimalik, siis ära liialt närveeri eksami pärast. Tuleb lihtsalt teha seda, mida oled juba kuus aastat teinud – õppida, õppida, õppida (vahepeal ka puhata). 
#koostöö #õppimine
MV

Riik suurendab eriarstide residentuuritellimust

Jaga
10.05.2022
#õppimine #teadus
MV

Sisseastumine doktoriõppesse

Jaga
17.03.2022
#koostöö #õppimine #rahvusvaheline #teadus #ühiskonnale
Linnaplaneerimine

Alustab avatud veebiloengute sari, kus arutletakse, kuidas toetada jätkusuutliku linnaruumi kujundamist

Jaga
03.03.2022