õppimine

Arstiteaduse kirjalik lõpueksam

Arstiteaduse lõpueksam toimub 05.06.2026 kell 10-14 Tartu Ülikooli Delta keskuses.

Üldsätted


1. Käesolevat lõpueksami korda kohaldatakse nii eesti- kui ka inglisekeelse arstiteaduse
õppekava lõpueksamile.
2. Arstiteaduse õppekava lõpueksam koosneb teoreetilisest ja praktilisest eksamiosast.
3. Lõpueksami läbimiseks on vajalik sooritada mõlemad eksamiosad positiivsele tulemusele.
Teoreetilist eksamiosa hinnatakse eristaval skaalal ja praktilist eksamiosa mitteeristaval
skaalal. Lõpueksami lõpphinne on eristav. Kui eksamineeritav saab mõlema eksamiosa eest
positiivse tulemuse, määratakse lõpphindeks teoreetilise eksamiosa eest saadud hinne. Kui
eksamineeritav saab ühe või mõlema eksamiosa eest negatiivse tulemuse, loetakse lõpueksam
sooritatuks hindele F.
4. Eksamiküsimuste koostamise ning nende õigsuse ja arstiteaduse õppekavale vastavuse eest
vastutavad kliinilise meditsiini instituudi ning peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi
juhatajad.
5. Lõpueksamil kontrollitakse arstiteaduse õppekava kliinilistes õppeainetes (asjakohaste
õppeainete loetelu on lisas 1) omandatud teadmisi ja nende rakendamise oskusi.
6. Õppeaine maht ei määra selle aine küsimuste ja ülesannete arvu lõpueksamil. Iga õppeaine
küsimuste ja ülesannete arvu eksamil määrab lõpueksami komisjon.
7. Lõpueksami komisjoni kuulub vähemalt kolm liiget. Lõpueksami komisjoni koosseisu
kinnitab meditsiiniteaduste valdkonna õppeprodekaan.


Teoreetiline eksamiosa


8. Teoreetiline eksamiosa koosneb valikvastustega testist. Iga küsimuse puhul on
vastusevariantidest vaid üks õige. Iga küsimuse õige vastuse eest saadakse üks punkt.
9. Teoreetiline eksamiosa loetakse sooritatuks positiivsele hindele, kui kogutakse rohkem kui
50% maksimaalsest võimalikust punktiskoorist. Lõpueksami tulemuste hindamisel
kasutatakse hinde määramiseks järgmist metoodikat: sellel eksamil maksimaalse punktisumma
kogunud eksamineeritava punktisumma ja minimaalse lubatud positiivse tulemuse vahele jääv
punktivahemik jagatakse viieks võrdseks osaks (hindekvintiiliks) vastavalt ümardamise
reeglitele. Neisse vahemikesse jäänud punktisummad vastavad hinnetele A, B, C, D ja E.
Suurimate punktidega kvintiil vastab hindele A. 50% või väiksem punktide arv maksimaalsest
võimalikust punktiskoorist vastab hindele F.
10. Teoreetilist eksamiosa hinnatakse vahetult pärast töö esitamist ja selle tulemused tehakse
teatavaks pärast seda, kui tulemused on kinnitanud lõpueksami komisjon oma koosolekul.
11. Teoreetilise eksamiosa korduseksamit on üliõpilasel võimalik sooritada üks kord, aga mitte
varem kui järgmisel õppeaastal.

Soovitused on kokku pannud meditsiiniteaduste valdkonna õpetamisoskuste konsultant Anu Sarv.

Enne eksamiks valmistumist on oluline, et teate vastust järgmistele küsimustele:

  • Mis kuupäeval ja kellaajal eksam toimub?
  • Kui palju aega on teil testi täitmiseks?
  • Kas saate/peate eksamit sooritada kodus või saate eksamit sooritada ka nt ülikooli arvutiklassis?
  • Milline on eksami formaat? Millist tüüpi küsimusi eksamil kasutatakse?

Eksamiks õppimisel kaaluge järgmist:

  • Alusta õppimist varakult.
  • Valikvastustega eksamid keskenduvad pigem detailidele ja lühiajalises mälus ei saa paljusid üksikasju tõhusalt säilitada. Kui õpite iga päev natuke ja jätate materjali korduvaks ülevaatamiseks palju aega, siis on teie mälu palju usaldusväärsem ja pikaajalisem – selle tekkeks on vajalik mitmekordne ülekordamine.
  • Õppimise käigus tehke materjali põhjal nimekirju ja tabeleid, et tekiks süsteem ja seosed – info aktiivne rakendamine (vs. ainult lugemine) teises vormis (kui materjalis esitatud) toetab pikaajalist mälu.
  • Keskenduge mitmeastmeliste protsesside mõistmisele, moodustage järgnevuste loetelusid ja rühmitage materjali. Otsige sarnasusi ja erinevusi, mida võiks kasutada eksamil õigete valikute eristamiseks – süsteemide loomine ja info aktiivne rakendamine (vs. ainult lugemine või kuulamine) teises vormis (kui materjalis esitatud) toetab pikaajalist mälu.
  • Kirjutage käsitsi läbi ja looge tabeleid, skeeme, graafikuid nende teemade kohta, milles tunnete end kõige ebakindlamalt – see toetab pikaajalist mälu.
  • Kuna eksamil on palju situatsiooniülesandeid, siis ärge tegelege materjali pähe õppimisega – otsige võimalusi õpitut erinevas vormis kasutada.
  • Mõtisklege võimalike küsimuste ja vastuste üle koos kaaslastega – õpetage ja kontrollige teineteist – õpitu sõnastamine ja teiste õpetamine toetab pikaajalist mälu.
  • Harjutage näidisküsimusi, tehke läbi proovieksam Moodle keskkonnas (kuupäev täpsustatakse).

Lisaks:

  • Kontrollige, et olete kõikide eksami sooritamisele esitatavate tehniliste nõuete ja üksikasjadega kursis (milline veebibrauser on soovituslik, millist interneti kiirust vajate eksami sooritamiseks jms), milliseid piiranguid tuleb järgida eksami sooritamise ajal.
  • Kontrollige oma arvutit. Vältige viimase hetke probleeme! Sõltumata sellest, kas kasutate oma arvutit või arvutiklassi oma, veenduge, et sellel oleks enne eksamit kogu õige riist- ja tarkvara.
  • Veenduge, et teil on eksami sooritamise ajaks olemas töökindel internet ja segamatu koht, kus eksamit teha.
  • Planeerige oma aega. Enda eksamiks harjutamisel proovige hakkama saada ajaga, mis eraldatakse tegeliku eksami jaoks ja otsustage, kui kaua te saate igale küsimusele kulutada.
  • Testi ennast. Kõigil on võimalus teha proovieksamit – ärge jätke seda võimalust kasutamata!
  • Ärge veetke ööd enne eksamit õppides! Magades tegeleb teie aju seoste loomise ja püsimällu salvestamisega – eelnevalt piisavalt õppides ja korralikult magades loote parimad eeldused eksami edukaks sooritamiseks!

Eksamil:

  • Lugege ja veenduge, et olete mõistnud testi juhiseid.
  • Hinga sügavalt sisse! Kui olete sisse loginud, leidke hetk lõõgastumiseks ja keskendumiseks.
  • Küsimustele vastamine – isegi hästi ettevalmistatud üliõpilane võib valikvastustega eksamil teha rumalaid vigu või langeda selle ohvriks, et valib vastuseks selle, mis näeb välja väga sarnane õige vastusega. Siin on mõned näpunäited nende ohtude vähendamiseks:
  • Proovige pakkuda õiget vastust oma peast enne, kui olete vaadanud vastuse variante. Alles siis tutvuge vastustega.
  • Kui näete vastust, mida oskasite oodata, siis märkige see ära ja kontrollige, kas ükski teine vastus pole parem.
  • Kui te ei näe vastust, mida ootasite, kaaluge välistamise strateegiat, et leida tõenäoliselt valed vastused.
  • Hallake oma aega eksamil hoolikalt. Ärge veetke liiga kaua ühe küsimuse üle mõtisklemisel.
  • Ärge jätke ühtegi küsimust vastuseta – ka kui te vastust ei tea, siis on ikkagi väike võimalus, et teie variant läks „pihta“.

Allikad:

  • Tee endale ajaline graafik! Ennusta ainemahu või õppematerjali mahu järgi materjali suurust ja pane võimaluse järgi puhkepäevi vahele (aitab ka vajadusel aega tasa teha, kui satud ajahätta). Ära anna alla ajakavaga – võib tunduda, et mõni teema (nt günekoloogia) võtab terve igaviku aega, aga oluline on endale määratud ajaga põhiasjad selgeks saada. Kindlasti planeeri aega ka kordamiseks!
  • Kui mõni teema on väga raske, näiteks tundub, et sa üldse ei saa aru nefroloogiast, siis küsi abi kaastudeerijalt – kõigil meil on omad nõrgad ja tugevad küljed. Lisaks mõnikord on keegi juba mõne hea nipi leidnud, kuidas midagi hästi meelde jätta või oskab hästi seletada.
  • Kasutage vanu märkmeid, sageli on neis kirjas, mida õppejõud on just eriti antud teema juures rõhutanud. Mina vaatasin alguses ametliku materjali läbi ja siis vaatasin oma märkmetest juurde, mida ma õpingute ajal olin oluliseks pidanud.
  • Õppige koos või korrake õpitut koos kellegagi. Sellel on mitu eelist: motiveerib ajagraafikus püsima ja saab kasutada küsimus-vastus vormis kordamist. Küsimus-vastus vormis kordamine võimaldab eksamiks mitte ainult õppida, vaid ka valmistuda. Alati soovitan õppimise formaati valida eksami formaadi järgi.
  • Kui see on kuidagi võimalik, siis ära liialt närveeri eksami pärast. Tuleb lihtsalt teha seda, mida oled juba kuus aastat teinud – õppida, õppida, õppida (vahepeal ka puhata).

Siit leiad arstiteaduse 6. kursuse lõpueksami kordamisküsimused ja õppekirjanduse.