Tartu Ülikooli arstiteaduse õppekava arendustöö
2024. aastal alustati arstiteaduse õppekava arendamisega, mille eesmärgiks on õppekava ajakohastada vastavalt tervishoiuvaldkonna vajadustele.
Arstiteaduse õppekava arengud peavad vastama tervishoiuvaldkonna vajadustele ja arengutele nii hariduses tervikuna kui ka konkreetsemalt meditsiinihariduses. Seda rõhutavad nii Maailma Meditsiinihariduse Föderatsioon (WFME), Euroopa Meditsiinihariduse Assotsiatsioon (AMEE) kui ka 2028. aastal jõustuvad kõrgharidusstandardi muudatused. Olulisemate põhimõtetena rõhutatakse õppekava konstruktiivset sidusust ja õppekavade terviklikkust, õppimiskeskset lähenemisviisi, võimekust oma vaimse ja füüsilise tervise eest hoolt kanda ning ülekantavate oskuste arendamist.
Õppekava arendamiseks viiakse läbi praeguse õppekava analüüs, tuvastatakse selle nõrkused ja tugevused ning kogutakse tagasisidet õppejõududelt ja teistelt osapooltelt nagu tööandjad, erialaühendused ja patsientide organisatsioonid. Sellele järgneb uuendatud õppekava eesmärkide ja pädevuste sõnastamine, õppekava ülesehituse ja korralduse kirjeldamine, muudatuste kavandamine ja ettevalmistamine. Erilise tähelepanu saab arenduse käigus õppejõudude ja üliõpilaste toetamine muudatuste ellu viimisel. Igas arenduse etapis on plaanis kaasata kõiki osapooli - õppejõude, noorarste, üliõpilasi, tööandjaid ning patsiente.
Arendusprojekt kestab kaks aastat. Arendustegevuseks on saadud toetus ülikooli strateegilisest arengufondist. Koos residentide, noorarstide ning üliõpilaskonna esindajatega lööb arstiõppekava arendamises kaasa enam kui 40 inimest.
Õppekava uuendamine on jaotatud kolmeks osaliselt kattuvaks etapiks:
• algatamine – senise õppekavaga seotud küsimuste ja lähteülesande sõnastamine;
• planeerimine - täiendava info kogumine ja uuendatud õppekava kavandamine;
• elluviimine - uuendatud õppekava rakendamine ja täiendamine.
ALGATAMINE
1. Projekti lähteülesande kirjeldus (jaan – veeb 2025).
See hõlmab lähteülesande sõnastamist, õppekava hindamise ja kavandamise aluseks olevate
standardite valimist, projektimaterjalide koostamist ning ülesannete jaotamist projektitiimide
ja osapoolte (üliõpilaste, nooremarstide, õppejõudude, patsientide, tööandjate ja riigiasutuste
esindajate) vahel.
2. Üldine vajaduste hindamine ja taustauuringud (jaan - aprill 2025).
See hõlmab õppekava kohta seni kogutud andmete struktureerimist ja analüüsimist ning
rahvusvaheliste arstiteaduse õppekavadele kohalduvate standardite väljavalimist. Samuti
kirjeldab see etapp arendusega seotud riskid.
PLANEERIMINE
3. Osapoolte ja tööturu vajaduste kirjeldamine (märts - september 2025).
See etapp lähtub eelmises kahes etapis kogutud andmetest, riskianalüüsist ja valitud
standarditest ning kirjeldab erinevate osapoolte ootused arstiteaduse õppekavale ja selle
lõpetajale. Selle etapi käigus kujuneb arusaam sellest, milline on praegu üldarsti roll ja
pädevused Eesti tervishoiusüsteemis ning milliseks võivad need lähitulevikus areneda.
Samuti kirjeldab see etapp kavandatavateks muudatuseks olemasolevad ressursid.
4. Õppekava eesmärkide sõnastamine ja pädevusstandardi koostamine (juuni -
detsember 2025).
See etapp hõlmab arstiteaduse õppekava üldeesmärkide sõnastamist ja eesmärkide
korrastamist ühe tervikliku pädevusstandardi alla.
5. Õppekava ülesehituse ja korraldamise kirjeldamine (detsember 2025 - juuni
2026).
See etapp hõlmab uuendatud õppekava eesmärkide ning pädevusraamistiku sobitamist
õppekava korralduslike põhimõtetega (nt pädevuspõhine õpe, probleemipõhine õpe,
õppekavade sidusus). Selle etapi lõpuks arutatakse juba esimesi visandeid uuendatud
õppekava ülesehitusest ning on koostatud strateegia õppekava elluviimiseks ja juhtimiseks.
ELLUVIIMINE
6. Õppe kavandamine (jaanuar - juuni 2026).
See etapp hõlmab õppekava eesmärkide ja korralduslike põhimõtete ülekandmist
konkreetseteks hindamis- ja õppetegevusteks. See tähendab nt õppeainete või moodulite
kavandamist ning nende koondamist mooduliteks ja/või kursusteks. Selle etapi lõpuks on
meil valmis esimesed uued tunniplaanid.
- 04.12.2024
Kogunes arendustöö tuumiktiim, kus tutvustati praegust õppekava ja räägiti lähemalt, millised muudatused õppekava ees ootavad ning, milline on järgnev tööprotsess.
- 21.01.2025
Kogunes arendustöö laiendatud tiim, kus saadi üksteisega lähemalt tuttavaks ning räägiti lähemalt eesseisvatest tööplaanidest.
- 27.02.2025
Kogunes töörühma tuumiktiim, kus räägiti lähemalt õppekava peamistest väärtustest ning tutvustati lähemalt eelseisvad kohtumist tervishoiusüsteemi eri osapooltega.
- 13.03.2025
Kogunes töörühma tuumiktiim, kus pandi paika 20. märtsi koostöösündmuse korraldus.
- 20.03.2025
20. märtsil toimus koostöös Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga kohtumine tervishoiusüsteemi eri osapoolte ja huvigruppidega, et arutada tulevase üldarsti rolli ja pädevuste üle.
- 17.04.2025
Kohtus arstiõppe laiendatud tiim, et arutleda õppekava arendamise väärtuste üle ning kuidas ja mis määral saaks pakkuda arstide põhiõppes senisest rohkem terviklikke ja praktilisi õpikogemusi. Samuti astuti juba eesmärgistamise suunas, ning arutati, mis määral peaks arstiõpe lõpetajat ette valmistama ka arsti teiste rollide jaoks peale meditsiinieksperdi.
- 23.05.2025
Tuumiktiim alustas ametlikult õppekava eesmärgistamise etappi. Selleks kutsuti appi TÜ ühiskonnateaduste instituudi nooremlektor Kaspar Kruup, kellel ilmus just õpik „Strateegilise mõtlemise keel“ ning tänu millele sai tuumiktiim luua hea ühise terminoloogia ja ühised ootused eesmärkidest ja plaanidest arutlemiseks.
- 09.06.2025
Projektijuht tegi vahekokkuvõtte dekaanile ja prodekaanidele. Nende ootus on, et uuendatud õppekava vastaks proaktiivselt ühiskonna reaalsetele vajadustele ning aitaks neid ka kujundada - näiteks tuues esile eriti arsti kui teadlase rolli tervishoiusüsteemis. Samuti oli fookuseks arendusprojekti kommunikatsiooni tõhustamine, et valdkonna töötajad püsivalt arendatuse eesmärkide ja edusammudega kursis oleks.
- 19.06.2025
Enne suve kohtusid mõlemad arendustiimid, et alustada õppekava eesmärkide seadmisega. Arutelu aluseks võeti visioon arstiõppe lõpetajast kui iseseisvalt praktiseerivast üldarstist. Õppejõudude ja õppijate segagruppides arutleti pikalt selle üle, mida tähendab üldarsti jaoks praktiseerimine ja mis hetkest ja millises mahus peaks ta iseseisev olema. Arutelude käigus tuli välja, et õppekava lõpetaja peaks olema nii iseseisev enamlevinud seisundite esmasel käsitlusel kui ka tõenduspõhise info haldamisel ja selle rakendamisel oma töös. Suve lõpuks on tuumiktiimi ülesanne välja töötada õppekava üldeesmärkide mustand, millega jätkatakse valdkonnas tööd sügisel.
- 19.09.2025
Tuumiktiim alustas sügissemetrit uue õppekava üldeesmärkide mustandi aruteluga. Praegune mustand on koostatud põhiliselt käesoleva aasta kevadel osapooltelt kogutud andmete, Kõrgharidusstandardi ja Kanadas väljatöötatud arstide pädevusraamistiku CanMEDS põhjal. Kohtumisel otsustas tuumiktiim, et hetkel on ühiseks eesmärgiks saada uue õppekava eesmärgid kalendriaasta lõpuks valmis, et siis jaanuarist alustada juba õppimise kavandamise etappi. Tuumiktiim valideerib õppekava eesmärke laiendatud tiimis 24. oktoobril ning 11. detsembril.
Arstiteaduse õppekava arendamise projektijuht on Joel Lumpre. Arenduse töörühma tuumiktiimi kuuluvad Aleksander Peet, Gerhard Grents, Riina Salupere, Heli-Kaja Kübarsepp, Raul Kohava, Jana Kivastik, Kalle Kilk, Kersti Pärna, Janika Kõrv, Kai Part, Tuuli Joonsalu, Priit Välja, Anu Sarv ja Ruth Kalda (õppeprodekaan).
Arenduse töörühma laiendatud tiimi kuuluvad Eneli Maranik, Markus Kariis, Greete Jakobson, Kaisa Viljar, Evamaria Elisabet Keränen, Martin Špol, Kaisa Padur, Mia Luisa Tõnisson, Arne Vunk, Erich Richard Rosental, Tobias Erik Liiva, Johanna Maria Pärn, Rando Porosk, Mari-Anne Philips, Vallo Volke, Martti Laan, Ana Rebane, Mall Eltermaa, Reet Mändar, Kristi Huik, Jana Jaal, Annika Albert-Aksjonov, Tiia Reimand, Mai Rosenberg, Jaanika Paemre, Liis Jaanimäe, Helgi Kolk, Kaja Põlluste, Helen Reim, Marta Velgan, Heli Tähepõld, Inga Karton, Hans Orru ja Anu Rae.
