Korduma kippuvad küsimused residentuuri kohta
Kelle poole küsimustega pöörduda?
1. Puhkus, haigusleht: juhendaja või osakonna juhataja → üldjuhendaja → dekanaat (residentuuri spetsialist, residentuur@ut.ee)
2. Töö, palk: osakonna juhataja → haigla personaliosakond → üldjuhendaja → dekanaat (residentuuri spetsialist, residentuur@ut.ee)
3. Teoreetilised koolitused: juhendaja või osakonna juhataja → üldjuhendaja → dekanaat (residentuuri spetsialist, residentuur@ut.ee)
4. Vastutuskindlustus: Eesti Arstide Liit või Eesti Nooremarstide Ühendus (eny@eny.ee).
Töövõimetuslehele jäämisel tuleb residendil koheselt teavitada oma tööandja baasi. Kui töövõimetuslehel on oldud juba üks nädal, tuleb sellest teavitada ka dekanaati - kui tsükli läbimine muutub küsitavaks, on soovitatav residentuur tervislikel põhjustel peatada. Residentuuri ei peatata lühemaks ajaks kui üks kuu.
Residendi järgmise aasta õpingukava, mille koostamise eest vastutab üldjuhendaja ja mis on residendiga kooskõlastatud, tuleb esitada 1. juuniks (rotatsiooniplaan) dekanaati.
Põhipuhkuse planeerimine
Kehtiva residentuuri eeskirja alusel: Residentuuris toimuva koolituse arvestuslikuks ühikuks on õppeaasta, mille alguseks on 1. september ja lõpuks 31. august. Arst-residendid saavad igal õppeaastal neli nädalat puhkust. Rotatsiooniplaanis on seega 11 kuud õppetsükleid ja 1 kuu puhkust. Teie puhkus võib olla ka muudel kuudel kui juuni-juuli-august, kuid väga oluline on arvestada rotatsiooniplaanis seda, milliste tsüklite ajal või sees puhkusele minnakse. Kui sellevõrra mõni tsükkel lüheneb (nt 1-kuulise tsükli sisse tahetakse planeerida 1 nädal puhkust), siis võib sageli olla vajalik puudu jäänud osa tsüklist kuhugi mujale planeerida.
Lisapuhkus
Kollektiivleppest tulenev lisapuhkus (kuni 7 päeva) vormistage pikemates õppetsüklites. Antud perioodi praktilist väljaõpet uuesti läbida ei saa, mistõttu on lisapuhkust mõistlik vormistada võimalikult pikkades õppetsüklites ja erinevad baasasutused on siin teinud ka erinevad ettekirjutisi töötajatele nende vormistamiseks (perioodi osas).
Puhkuse muutmine
Tulenevalt osakondade töögraafikutest ja nende muutustest võib edaspidi tulla ette olukordi, kus puhkuse perioodi on vajalik muuta. See on igati arusaadav ja võimalik. Selleks tuleb pöörduda esmalt eriala üldjuhendaja poole, kes toetab uue rotatsiooniplaani koostamisel, seejärel tuleb plaan Tartu Ülikooli poolt kinnitada edastades uus rotatsiooniplaan residentuur@ut.ee aadressile.
Residendi reaalne puhkus ja rotatsiooniplaani puhkusekava peavad omavahel olema kooskõlastatud selleks, et Tervisekassa kaudu liikuvad töötasud vastaksid korrektselt reaalsusele (sh haiguspäevad, puhkused jne).
Puhkusetasu maksmine
Juhul, kui arst-resident töötab õppeaasta kestel mitmes residentuuri baasasutuses, makstakse igas residentuuri baasasutuses töölepingu lõppemisel selle tööandja juures väljatöötatud, aga kasutamata jäänud puhkuse eest rahaline hüvitis. Sel hetkel kasutamata jäänud puhkuse ulatuses on residendil õigus suvekuudel saada baasist palgata puhkust. Teisisõnu, arst-resident saab sellisel juhul kogu puhkusetasu osade kaupa ja “ettemaksuna”. Puhkuse vormistamine toimub baasasutuses vastavalt selles kehtivale korrale (pöörduda personaliarvestaja poole).
Residentuuri saab peatada:
- doktoriõppekava täitmiseks kuni neljaks aastaks;
- Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel (ajateenistus) kuni üheks aastaks;
- tervislikel põhjustel arstitõendi alusel kuni kaheks aastaks;
- lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Sellel põhjusel on õigus taotleda residentuuri peatamist lapse emal alates seitsmendast raseduskuust arstitõendi alusel ja mõlemal vanemal pärast lapse sündi lapse sünnitunnistuse koopia alusel;
- omal soovil kuni üheks aastaks.
Residentuuri peatamise dokumendivormid asuvad siin. Residentuuri peatamiseks tuleb dekanaati (residentuur@ut.ee) saata allkirjastatud avaldus ning alusdokumendi koopia.
Esmalt tuleb residendil saada oma eriala üldjuhendajalt nõusolek, et välismaa baasis on, lähtudes eriala programmi õpiväljunditest, võimalik residendi valitud tsüklit sooritada ja vajalik õpe omandada. Välismaale õppimamineku korral tuleb residendil esitada dekanaati allkirjastatud avaldus (vormi leiab dokumendivormide lehelt) ja õpingukava, milles kirjas, milline tsükkel sooritatakse välismaal.
NB! Välismaale õppimamineku avaldusel peavad olema nii residendi kui ka eriala üldjuhendaja allkirjad.
Lisaks avaldusele tuleb residendil võtta vastuvõtjalt baasilt kirjalik nõusolek Tartu Ülikooli nimele (inglise keeles), milles baas kinnitab, et resident on teretulnud, teda juhendatakse ning kas residendile seal töötamise ajal töötasu makstakse või mitte (täpne ajavahemik tuleb kindlasti välja tuua). NB! Residendi õpingukava, avaldus ja kinnituskiri tuleb esitada kõik koos samaaegselt.
Kollektiivlepingus ja arst-residentide töölepingutes on kirjas, et residentuuri baasasutus kohustub võimaldama arst-residentidel nende tööaja sees osalemise ka teoreetilisel koolitusel, eksamitel ja arvestustel, mis on ette nähtud arst-residentide individuaalsetes õpingukavades.
Kuna arst-residendina töötamise otsene eesmärk ongi õppimine ning teoreetilistel koolitustel osalemine arvatakse tööaja sisse, ei ole õppepuhkuse võtmine residentuurist kooskõlas residentuuri põhimõtete ega õppepuhkuse olemusega.
- Kontrolli, kas kvalifitseerud osakoormust võtma. Osakoormust saad võtta, kui oled alla kolmeaastase või puudega lapse vanem või eestkostja, õpid doktoriõppes või hooldad pereliiget, kes vajab haiguse, puude või muu erivajaduse tõttu igapäevatoimingutes abi.
- Uuri enda eriala üldjuhendajalt, millist tsüklit on võimalik osakoormuses teha.
- Eriala üldjuhendaja lepib baasiga kokku Sinu õppe läbimise osakoormusega.
- Esita dekanaati avaldus ning dokument või dokumendid, mis tõestavad, et kvalifitseerud osakoormust taotlema.
- Arvesta, et osakoormuse vormistamine võtab aega. Taotlus tuleb esitada vähemalt kaks kuud enne osakoormusega läbitava praktilise koolituse tsükli alguskuupäeva.
Kasutajakonto saamiseks tuleb saata vastava sooviga kiri aadressile arvutiabi@ut.ee. Kui kasutajatunnus on olemas, saab baasidele ligi siit.
Loe meditsiiniteaduste valdkonna juhendmaterjali, mis on mõeldud meie arstiteaduse õppekava praktikantide ja arst-residentide juhendajatele.
1. märtsil 2025 kinnitas Tartu Ülikooli senat residentuuri eeskirja muudatuse, mis võimaldab peremeditsiini erialal arvestada ka enne arst-residendiks vastuvõtmist omandatud töökogemust.
See tähendab, et peremeditsiini arst-residendid, kes on Eestis lõpetanud arstiteaduse põhiõppe ja enne residentuuri astumist töötanud üldarstina – kas perearsti asendusarstina või haiglates Eestis või välismaal –, võivad nüüd oma varasema töökogemuse arvelt kiiremini lõpetada residentuuri ja omandada perearsti kutse.
Ülikool võib peremeditsiini residentuuri praktilise koolituse osana arvestada arst-residendi varasemat töökogemust, kui see on olnud vähemalt kaheaastane täistööajaga või samaväärses mahus osalise tööajaga viimase viie aasta jooksul ja saadud Euroopa Liidus, Euroopa Majanduspiirkonna riikides või Šveitsis.
Varasemat töökogemust hinnatakse ja arvestatakse residentuuri programmi osana individuaalse hindamise korras. Töökogemuse arvestamiseks peab arst-resident esitama taotluse.
Kuna töökogemuse hindamine on mahukas töö, siis peremeditsiini eriala puhul otsustab varasema töökogemuse üle residentuuri prodekaani moodustatud kolme- kuni viieliikmeline komisjon, kuhu kuuluvad peremeditsiini eriala üldjuhendaja ja vähemalt üks liige väljast poolt ülikooli.
Varasema töökogemuse hindamisel tugineb komisjon piisavale tõendusmaterjalile. Komisjon võib nõuda taotlejalt lisatõendusmaterjali esitamist, kasutada ka teisi hindamismeetodeid, näiteks töö jälgimise meetodit, tööolukorra matkimise meetodit või vestlust, ja küsida hinnangut ekspertidelt. Ülikoolil on õigus teha esitatud dokumentide kontrollimiseks ja täpsustamiseks päringuid teistele õppeasutustele ning institutsioonidele.
- Avaldusi saab esitada aastaringselt.
- Taotlemine on tasuline, taotluse läbivaatamise tasu on 1750 eurot.
- Otsus vormistatakse 60 päeva jooksul.
Taotluse vormi leiab siit.
Residentuuri lõpueksami sooritamise ja residentuurist väljaarvamise järel vormistab ülikool lõpetanule residentuuri tunnistuse ja akadeemilise õiendi. Tunnistuse ja õiendi valmimisel saadab ülikool lõpetanule e-kirjaga vastava teate. Lõpetanul tuleb end Terviseametis eriarstina registrisse kanda täites tervishoiutöötajate registreerimistaotluse (https://medre.tehik.ee/) ning tasudes tervishoiutöötajana registreerimise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu. Taotluse täitmisel abi saamiseks palun pöörduda Terviseameti registrite osakonda Liina Saare poole (liina.saar@terviseamet.ee).
Tunnistuse ja õiendi saab kätte meditsiiniteaduste valdkonna dekanaadist (Ravila 19, Tartu) tööpäeviti kell 9–12 ja 13–16.
