Teema: teadus

Bio- ja siirdemeditsiini instituudi teaduspäevad

Südame-veresoonkonnahaigused on üks peamisi surmapõhjuseid maailmas, kuid enamasti seostatakse neid täiskasvanute ja eakatega. Juta Kraavi doktoritöö näitas, et nende haiguste kujunemine saab sageli alguse juba lapseea elustiilist ja kehalisest aktiivsusest, mis mõjutavad märkimisväärselt veresoonte tervist ja hilisemat haigusriski.

Tartu Ülikooli rahvatervishoiu nooremteadur Laura Lõo töötas koos rahvusvaheliste kolleegidega välja mudelid, mis aitavad haigusriski tuvastada juba enne sümptomite avaldumist.

Vähk on üks peamisi enneaegsete surmade põhjustajaid. Vähiga võitlemine ei ole üksikute riikide ülesanne ning edukas vähitõrje eeldab rahvusvahelist koostööd ja teadmiste jagamist.

Kaitstud doktoritöös näitas Jana Uhlinova, et kroonilise neeruhaiguse puhul esineb veresoonte kaltsifitseerumist kõige rohkem ülekaalulistel ja halvema neerufunktsiooniga patsientidel. See teadmine aitab paremini hinnata haigusega kaasnevate südame-veresoonkonna tüsistuste ja suremuse riski.

Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu korraldab juba teist korda üht Eesti ajaloo suurimat vaimsele tervisele ja seda mõjutavatele teguritele keskenduvat uuringut.

Tartu Ülikooli inimese geneetika töörühm tuvastas geeni, mille defekt võib põhjustada lootel südame väärarendeid. MGRN1 geeni pole varem seostatud inimese varajase arengu ega ühegi haigusega.

Speaker application is open until April 1 for TEDxUniversity of Tartu.