Rahvusvaheline uuring toob esile lüngad HPV-ga seotud vähi ennetuses HIV-iga elavate inimeste jaoks

Ajakirjas The Lancet HIV avaldatud rahvusvaheline uuring toob esile teadmiste lüngad HPV-ga seotud vähi ennetuses HIV-iga elavate inimeste seas ning määratleb vajalikud uurimissuunad tulevikuks.

Inimese papilloomiviirusega (HPV) seotud vähki on võimalik ennetada eelkõige vaktsineerimisega. Uuringu ühe autori, Tartu Ülikooli epidemioloogia professori Anneli Uusküla sõnul näitas teaduskirjanduse ülevaade, et tõendusmaterjali on vähe hindamaks vaktsiini efektiivsust HIV-positiivsetel inimestel, kes on vaktsineeritud HPV vastu enne seksuaalelu algust. „Me eeldame, et HIV-positiivsetel inimestel on vähemalt osaline immuunsus, mis on sarnane sellele tugevale immuunsusele, mis kaitseb HIV-negatiivseid vaktsineeritud inimesi. On hädavajalik uurida vaktsineerimisjärgset kaitset HPV-ga seotud vähkide vastu HIV-positiivsetel inimestel,“ lisas Uusküla.

HPV-vaktsiin on kõige tõhusam, kui vaktsineerimine toimub varases teismeeas. Suur enamus HIV-iga elavatest inimestest on HPV-ga nakatunud pärast teismeiga. Seetõttu jäävad nende jaoks eluliselt oluliseks vähiennetuse meetmeks vähisõeluuringud. Praegu on emakakaelavähk ainus HPV-ga seotud vähk, mille jaoks on olemas tõhus sõeluuring. „Kuigi emakakaelavähi sõeluuring on väga tõhus, ei ole selle efektiivsust emakakaelavähi ennetamisel HIV-positiivsetel inimestel otseselt tõestatud. Praegu ei tehta sõeluuringuid teiste HPV-ga seotud vähivormide, nagu vulva-, peenise-, tupe- ja suuõõnevähi jaoks ning puuduvad tõendid nende efektiivsuse kohta vähi ennetamisel,“ rääkis Uusküla. Ta lisas, et üks randomiseeritud kontrolluuring on tõestanud pärakuvähi sõeluuringu efektiivsust vähi ennetamisel HIV-iga inimestel.

Uuring käsitles ka võimalikke tulevasi ennetusmeetmeid. Suur osa HPV-nakkusi ei arene vähiks ja taanduvad iseeneslikult. Teadlased töötavad selle nimel, et tuvastada markereid, mis aitaksid ennustada, millised HPV-nakkused ja vähieelsed muutused suurema tõenäosusega vähiks arenevad. „Praegu testitakse mitmeid molekulaarseid triaažimeetodeid ning nendest uuringutest saadakse palju väärtuslikku teavet,“ sõnas Uusküla.

Inimestel, kellel on olnud üks HPV-ga seotud vähk, on suurem risk haigestuda ka teistesse HPV-ga seotud vähkidesse. Seetõttu on mõistlik neid korraga kõikide HPV-ga seotud vähkide suhtes skriinida. Vedela biopsia arendamine pakub lootust HPV-ga seotud vähkide varasemaks ja täpsemaks avastamiseks. Lisaks töötatakse välja otseselt HPV-d mõjutavaid ravimeid, mis annavad lootust HPV-nakkuste raviks enne nende võimalikku arengut vähiks.

Ajakirjas The Lancet HIV avaldatud artikkel „Prevention and control of HPV-related cancers in people living with HIV“ rõhutab tungivat vajadust teha rohkem teadusuuringuid, et paremini mõista HPV-ga seotud vähi ennetamise keerukust HIV-iga elavate inimeste seas. Tervishoiutöötajad peavad olema teadlikud nende inimeste eripäradest ja toetama juurdepääsu vaktsineerimisele, sõeluuringutele ja ravile. Poliitikakujundajad peavad eraldama ressursse, et arendada sihitud rahvatervise programme. On ülioluline anda HIViga elavatele inimestele võimalus teha enda tervise osas teadlikke otsuseid ja seista parema ennetus- ja arstiabi kättesaadavuse eest,“ ütles Uusküla.