Tartu Ülikool hakkab parendama patsiendiohutust
Jaanuari lõpus kiitis Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond heaks patsiendiohutuse teadus- ja arendustegevuste strateegia, milles keskendutakse tervishoiuasutustes ohutuskultuuri arendamisele ja patsiendi raviteekonna ohutumaks muutmisele.
Patsiendiohutuse uurimise projektijuht, sisehaiguste kaasprofessor Kaja Põlluste selgitas, et patsiendile osutatava abi kvaliteedi ja ohutuse paremaks tagamiseks on oluline tervishoiutöötajate oskus ohuolukordi ära tunda ja õigesti reageerida. "Juba tekkinud vea korral on tähtis osata analüüsida, mis oli selle põhjus, ning võtta kasutusele abinõud vea ennetamiseks tulevikus. Patsiendiohutuse teadustöö sisuks on uute teadmiste loomine ja nende abil tõenduspõhiste lahenduste leidmine, et patsiendiohutus paraneks ja osutatud teenused oleksid sellised, mis ei põhjusta patsiendile liigset kahju. Tähtis on, et meil oleks ülevaade, mis on juhtunud, mis võib juhtuda ning selle põhjal otsustada, kuidas probleeme ennetada," selgitas Põlluste.
Kaja Põlluste sõnul töötatakse koostöös Eesti Haigekassaga välja ravijuhendeid ja ravikvaliteedi indikaatoreid. "Järgmise viie aasta teadustöö prioriteedid on tervishoiuasutuste patsiendiohutuskultuur ja patsiendiohutuse parandamise strateegiad, patsiendi raviteekonnad ning tervishoiutöötajate pädevus ja koolitusvajadus patsiendiohutuse valdkonnas."
Kaja Põlluste selgitas lähemalt, et patsiendiohutusalased uurimistööd hõlmavad epidemioloogilisi uuringuid, milles selgitatakse välja, kui suur on üldse niisuguste juhtumite levimus, kus patsient võib ravi või muude tegevuste käigus tervishoius kahjustada saada ning mis on nende juhtumite põhjused. "Analüüsime neid juhtumeid tagasivaatavalt, kuid kogutud info põhjal on võimalik välja töötada erinevaid sekkumisi, et kahjujuhtumeid ennetada. Sekkumiste kavandamine on üks etapp, kuid sekkumised peavad jõudma ka praktikasse. Siin on väga suur osa hoopis valdkonnal, mis on seotud muudatuste ja inimeste juhtimisega, mis jällegi läheb meditsiinist väljapoole ning kaasab ka juhtimisteadlasi," rääkis Põlluste. "Muudatuste juhtimisel on kaks olulisemat valdkonda organisatsiooni enda ohutuskultuur ja töötajate psühholoogiline turvalisus ehk kuivõrd hästi ja kindlalt töötajad tunnevad: kas nad julgevad vigadest rääkida ja kas teemaga osatakse tegeleda."
Samuti on oluline on ka sekkumiste tulemuslikkuse hindamine. "Ühest küljest saame hinnata seda, kuidas muutub tehtud vigade arv, teisest küljest mängib suurt rolli ka majanduslik analüüs, mis toob esile kahjujuhtumitega mittetegelemise kulud," lausus Põlluste. Ta lisas, et tähtis on ka kogu selle tegevuse kommunikeerimine.
Põlluste ütles, et need uurimisteemad toetavad patsiendi- ja vaktsiinikindlustuse seaduse eelnõuga kavandatavaid muudatusi, mis motiveerivad tervishoiuasutusi ravivigadest avameelsemalt rääkima, analüüsima nende põhjusi ja neist õppima ning leidma tõenduspõhiseid lahendusi vigade ja ohuolukordade ennetamiseks.
Põlluste sõnas, et senini on patsiendiohutust üsna vähe uuritud. "Mõningate teemadega on tegeletud ja tulemusi publitseeritud, kuid usaldusväärset infot riskide ja kahjude olemusest on meil praegu vähe. Seega tegevusvaldkond on väga lai ning uurimist jätkub mitte ainult meditsiiniteadlastele, vaid ka teistele valdkondadele."
Strateegia autoriteks on Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna patsiendiohutuse arendamise töörühma liikmed, kelleks on patsiendiohutuse strateegia ja kommunikatsiooni peaspetsialist Tiina Freimann, sünnitusabi ja günekoloogia professor Helle Karro, meditsiiniteaduste valdkonna dekaan, sisekliiniku juhataja ja sisehaiguste propedeutika professor Margus Lember, Tartu Ülikooli hargettevõtete programmi mentor Siim Läänelaid, sisehaiguste kaasprofessor ja töörühma juht Kaja Põlluste, nefroloogia professor Mai Rosenberg, suu- ja hambahaiguste lektor Riina Runnel, laborimaterjalide peaspetsialist ja Eesti Arsti peatoimetaja Urmas Siigur, endine füsioteraapia programmijuht Jelena Sokk, anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku juhataja ning anestesioloogia ja intensiivravi professor Joel Starkopf, peremeditsiini lektor Heli Tähepõld ja õendusteaduse nooremlektor Ere Uibu.
Dokument valmis Euroopa Komisjon programmist „Horisont 2020“ rahastatava projekti „Patsiendiohutuse uurimiskeskuse arendamine Tartu Ülikoolis” (PATSAFE) raames.
Dokumendi täistekst on leitav siit.
